Ainsana neljast Sulest Pärnu jäänud Hansagümnaasiumi inglise keele õpetaja Anu toonitab saadud kodust kasvatust ja lisab pere mosaiiki mõne detaili.
Õde Anu kiidab Külli ja Jaagu altruismi
24. veebruar 2012, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Me ei olegi juurtelt pärnakad,” selgitab Anu. “Isa oli juurtelt setu, õppis Petseri gümnaasiumis ja pärast Tartus juurat. Ka ema oli Peipsi äärest pärit.”
Pärnusse kolisid Suled 1947. aastal, nende Tammsaare puiestee kodus valitses korporantide kasvatus. Tähtsad olid etikett, käitumine ja muu säärane.
“Tänu heale kasvatusele meie pere lastel tõusikute omadusi ei ole,” kinnitab Anu.
Pere kaks vanemat õde sidusid oma edasise elu Venemaaga.
“Kersti lõpetas Koidula kooli hõbedaga, läks Peterburi küberneetikat õppima, lõi pere ja elab praegugi Venemaal,” räägib Anu Sulg. “Külli tahtis väga õppida soome keelt ja lõpuks ta Peterburis seda õppima hakkaski.”
Õed elavad Venemaal, vend Jaak Viljandis, aga kas suguvõsa staap ja keskpunkt just tema juures lapsepõlvekodus Pärnus on, Anu Sulg öelda ei söanda. “Oleme väga kokkuhoidvad, kui me just Pärnus igal suvel koos ei ole, siis suvekodus Peipsi ääres kindlasti,” märgib ta.
Presidendilt auraha saavate õe ja venna kohta ütleb Anu Sulg, et mõlemad teevad palju asju altruistlikult, omakasule mõtlemata.
“Küllile hakkas jubedas seisus Jaani kirik hinge peale. Organiseerija on ta kogu aeg kõva olnud, kiriku teemal aitab teda Vene olude-tavade tundmine,” kinnitab Anu. “Ka Jaak teeb oma firmat missiooniga. Ainus, mida ta endale lubab, ja sedagi vaid viis viimast aastat, on mõni pikem puhkusereis koos perega.”