Sindi elektrijaama ehitus on taas päevakorras

Programmiga saab tutvuda keskkonnaameti Pärnu kontoris, Sindi linnavalitsuses ja Sindi linna ning Ramboll Eesti ASi kodulehel.

Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi väljapanek loetletud kohtades kestab 6. märtsini. Sel ajal on võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mida hakatakse vaagima Sindi linnavalitsuses 6. märtsil kell 16 algaval avalikul arutelul.

Arutelust sõltub paisul elektrienergiat tootma hakata tahtva AS Raju vee erikasutusloa pikendamine. Sellest oleneb Pärnu jõe vasakkaldal Sindi paisu juures 1970. aastail rajatud ebarahuldavalt toimiva kalatrepi rekonstrueerimine kudekalu ülesvoolu laskvaks, aga samuti jõe paremkaldale loodusliku kalapääsu ja -koelmu rajamine.

AS Raju pakub ühe variandina kudekalade ülevoolu ujumise võimaldamiseks rajada looduslikku tüüpi kalapääs pikkusega 170 meetrit allavoolu, põhja lang on 1,8 protsenti, kusjuures paisjärvepoolsesse ossa ehitatakse kamberkalapääsu tüüpi regulaator.

“Keskkonnamõju hindamise programm on lähteülesanne, mille koostamisel lepitakse kokku, mis küsimusi ja mis mahus tuleb hindamise käigus analüüsida,” edastas keskkonnaameti keskkonnakorralduse peaspetsialist Irma Pakkonen.

Programmi alusel hindavad eksperdid tegevuse mõju keskkonnale. Tulemused võtab kokku keskkonnamõju hindamise aruanne, mis on samuti avalik. “Kõigil on võimalus protsessis osaleda, esitades ettepanekuid või vastuväiteid,” lisas Pakkonen.

Peategelased on kalad

Pärnu jõgi on Natura 2000 kaitsealade koosseisus ja võetud Eesti lõhejõgede nimekirja. Samal ajal näitab kalaelustiku seire Pärnu jões kesist ökoloogilist seisundit, mille põhjuseks peetakse just kalade rändeteede tõkestamist Sindi, Kurgja, Jändja ja Türi-Särevere paisul.

Kui kolmele viimati nimetatud paisule ehitati toimivad kalapääsud, siis Sindi pais on siirdekaladele ummiktee. Seda juba üle 30 aasta, paisutammi ehitamisest saati.

Euroopa Liidu vastavasisuline direktiiv on kohustanud Eestit 2013. aastaks tagama kalade läbipääsu Pärnu jõe paisudest nii üles- kui allavoolu. Seega on Sindi paisu avamiseks kudekaladele aega alla aasta.

2015. aasta lõpuks on Eesti lubanud taastada lõhepopulatsiooni Pärnu jões ja mitmes selle lisajões vähemalt poole võrra, pidades silmas veekogu looduslikku potentsiaali.

Ministeerium hakkab kalu ostma

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu edastas, et Pärnu jõe lõhevaru taastamiseks on kavas sinna lähiaastatel asustada kalakasvandusest noori lõhesid. Seda lubati esialgu teha juba tänavu, kuid Sindi paisu mõttetu kalatrepi tõttu ei saanud mõte teoks.

“Et Pärnu jõe lõhevaru on väga nõrgas seisus ja Eestis ei ole rohkem Liivi lahte suubuvaid püsiva asurkonnaga jõgesid, on kavas noorkalade asustamiseks Pärnu jõkke hankida Läti riiklikust kalakasvandusest Daugava jõe päritolu lõhe viljastatud marja,” selgitas Merisalu. “Selleks, et Pärnu jõkke saaks noorkalu asustada järgmisel sügisel, on vaja sõlmida kokkulepe Läti kalakasvandusega enne käesoleva aasta sügisel toimuvaid lõhesugukalade püüke.”

Keskkonnaministeeriumi andmetel on Pärnu jõkke kavas viiel järjestikusel aastal asustada ligikaudu 10 000 noorkala aastas.

Aga selle eeldus on kalu läbi laskev pääs Sindi paisul.

Oodata tuleb aruteluni

“Sindi paisuga seoses on tehtud keskkonnaalaseid töid, mille järeldused on aga olnud väga vastuolulised ega anna adekvaatset ja ühest vastust AS Raju kavandatava tegevuse keskkonnamõju ja selle lubatavuse kohta,” selgitas Pakkonen.

Pakkoneni sõnade järgi ootab keskkonnamõjude hinnangut põhjalik analüüs ja võimaliku elektritootmise mõju uurimine Pärnu jõgikonna kalastikule.

“Vaja on selgeks saada, kas üldse või kui, siis millistel tingimustel on võimalik Raju kavandatavat ellu viia,” sõnas Pakkonen.

AS Raju on juba aastaid tahtnud Sindi paisule hüdroelektrijaama ehitada. Seni pole riik selleks luba andnud ja Raju on keeldunud mittetoimivat kalatreppi rekonstrueerimast või uut toimivat kalapääsu ehitamast.

Keskkonnaministeerium on teinud AS Rajule ettepaneku, et ostab Sindi vabriku erastamise käigus erakätesse sattunud paisutammi ära, kuid ei saanud hinnas kokkuleppele. Nüüd edastas keskkonnaministeerium, et peab oluliseks pikalt veninud probleemile lõpuks lahendus leida.

Rahvaalgatusliku rühma Sindi Pais eestkõneleja, teenekas füüsikaõpetaja Hans Soll avaldas kindlat meelt, et on jätkuvalt Sindi paisule elektrijaama ehitamise vastu, sest koos elektrijaamaga ei olevat kuidagi võimalik tagada kalade pääsu tammist ülesvoolu.

“Meil on kuulid rauas,” teatas Soll piltlikult, pidades silmas võimalust esitada avaliku väljapaneku aegu keskkonnamõju hinnangule vastuväiteid ja etteheiteid.