Saksa noormeestele jättis Eesti iseseisvuspäev eksootilise elamuse
28. veebruar 2012, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audru keskkoolis on rahvusvahelise noorsootöö praktikal kaks šarmantset ja omanäolist Saksamaa noormeest, kes tegid Audru noortega kaasa nii jääfestivali vastlapäeva kui Eesti Vabariigi aastapäeva üritused.
Manuel ja Tobias tulid siia Kölnist Ehrenfeldi kutsekoolist, on Eestis kokku neli nädalat ja naasevad 2. märtsil kodumaale.
3. veebruari varahommikul lennukilt maha astudes võttis Saksa noormehi vastu selle talve krõbedaim pakane, kui Audru akende taga näitasid termomeetrid 25 ja Ida-Eestis üle 30 külmakraadi.
Kuna Audru keskkooli huvijuht Reelika Rüütli oli noormehi hoiatanud, et iseseisvuspäeva rongkäigus tuleb seista, olenemata sellest, milline on sel päeval ilm, olid nood endale enne Eestisse tulekut soetanud Alaska boots’id ja soojad rõivad.
Manuel märkis, et Saksamaalgi tuleb vahel talviti ette paarikümnekraadist pakast, kuid lund ei ole neil nii kaua kui siin. Lumi ja võimalus kogeda tõelist talve oligi põhjus, miks nad Itaalia ja Prantsusmaa asemel Eestisse tuleku kasuks otsustasid.
Kokku jõudis samast koolist Eestisse kuus praktikanti, neist kaks omandavad kogemusi Järvakandis ja kaks Kuressaares. Rüütli sõnade järgi sai sakslaste tulek Audrusse võimalikuks Eesti noorsootöötajate ühenduse kaudu, mille liige ta on.
Kolmapäeval tuleb Audrusse Manueli ja Tobiase tööd jälgima nende Saksamaa juhendaja, kelle juuresolekul peavad mõlemad andma näidistunni.
Näiteks tegema pikapäevarühma või noortegrupiga mänge ja meisterdamist. Eile vaevasid noormehed pead selle üle, kuidas seda teha.
Lumesõjas pole keelt vaja
Saksa noormeeste põhiülesandeks on nende nädalate jooksul olnud kõik, mis puutub töösse noortega. Nad on osalenud nii inglise kui saksa keele tundides, rääkinud õpilastele Saksamaast, aidanud õpilasesindusel koolipidu ette valmistada, marssinud koos Audru noortega Pärnus iseseisvuspäeva pidustuste rongkäigus, osalenud jääfestivali vastlatrallis ja sattunud vaimustusse siinsest veekeskusest.
Koolipeol oli Manuel playback-show’ kohtunik ja kommenteeris seda sündmust teise kohtuniku abiga eesti keeles. Tobias osales 9. klassi etteastes.
“Otsene suhtlus noortega on neile kõige rohkem meelt mööda ja nad on saavutanud väga hea kontakti. Manuel ja Tobias on väga populaarsed nii pikapäevarühmas kui põhikoolinoorte seas, keskkoolinoortega suhtlevad nad rohkem nagu omavanustega,” märkis kooli huvijuht.
Rüütli arvates on tore, et mõlemad praktikandid otsivad noortega kontakti, õpilased ei karda võõras keeles suhelda ega takerdu liigselt grammatika peale mõtlemisse. Pikapäevarühmas käiv 1. klass ei ole küll inglise keelt veel õppinud, ent nemadki pursivad Saksa “onudega” esimesi sõnu, mis meelde jäänud arvutimängudest või multikatest.
“Väikestele lastele meeldib, et keegi kuulab nad ära, ilma et vastu räägiks, ja nii tüdrukutele kui poistele meeldib see, et nad saavad neid taga ajada, nendega õues lumesõda mängida, küljes ronida, neid keerutada, kelgutada,” muheles huvijuht.
Stöckle tunnistas, et väikestega tuleb enamjaolt rääkida kehakeeles. Ta tõi vahva näite poisist, kes nendega kohtudes alati kõnetab ja millestki räägib, kuid nad ei saa sõnagi aru. “Siis ma vastan talle inglise keeles ja tema ei saa aru mitte sõnagi. That’s funny and really cool,” muigas ta.
Lehvitasid Eesti lippe
Saksa noormehed märkisid, et lippudega rongkäigus osalemine ja iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus oli neile eksootiline kogemus, sest nende kodumaal riigi sünnipäeva nii rõõmsalt ei tähistata – Saksamaa vastuolulise ajaloo tõttu.
“Inimesed on ettevaatlikud oma emotsioone väljendama ega ole nii uhked selle üle, kui ollakse siin oma riigi sünnipäeva tähistamisel,” nentis Manuel.