Uus sild on vereülekanne kesklinnale

, Pärnu linnaarhitekt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karri Tiigisoon.
Karri Tiigisoon. Foto: PP

Veebruari teisel neljapäeval oli Pärnu linnavolikogu planeerimiskomisjonis arutuse all Pärnu kesklinna uue silla temaatika. On hea meel tõdeda, et koostöös OÜ Hendrikson ja Ko, OÜ Stratumi ja planeerimisosakonna vahel valminud eksperthinnang leidis positiivset vastukaja.

Kolm pluss null

Valikus oli kolm sillavarianti: Raba–Aia, Raba–Pargi ja Raba–Vingi, peale nende nullvariant, mis tähendab senise olukorra jätkumist. Kolme variandi puhul on kaalumist küllalt, sest kõigi nende mõju linnakeskkonnale ja liiklusele on erinev. Sillavariantide omavahelisel võrdlemisel kaaluti kaasnevaid mõjusid loodusele, elanike tervisele, sotsiaalsele keskkonnale ja liiklusele.

Kesklinna silla kavandamisega alustati juba nõukogude ajal. Siis oli idee siduda sillaga omavahel Riia maantee ja Raba tänav ning kesklinna saanuks Riia maanteelt Vanapargi ja Riia maantee ristmiku juures Pikale tänavale pöörates.

Mainitud plaan eeldas aga grandioosseid lammutustöid ja sellest lahendusest on praeguses üldplaneeringus saanud Vingi tänava sild, mis seob Raba tänava ja suundub liiklussõlme, kus ühinevad Vingi, Lai ja Pikk tänav ning Riia maantee.

Sellel variandil ei ole paraku neidki eeliseid mis nõukogudeaegsel plaanil. Samuti ei toeta silla selline asukoht kesklinna arengut, sest suunab liiklejad eemale keerukasse liiklussõlme, mille ehitamine toob kaasa kümne hoone lammutamise vajaduse.

Uue sillavaliku üks eeldusi on eelkõige kesklinna arengu toetamine, selle asemel et liiklus kesklinnast mööda juhtida. See tähendab eelkõige senisest paremat pääsu kesklinna ja loogilist sidet olemasoleva liiklusskeemiga.

Sellise liikluse puhul, millel ei ole keskuses otsest eesmärki, on kõik sillavariandid sisuliselt sama mõjuga, sest vasakpööre Riia maantee suunas jõuab kõikidel juhtudel kitsasse Riia maantee algusesse, mis saab läbi lasta vaid kindla koguse sõidukeid nii Pikalt kui Laialt tänavalt. Rannasuunaline liiklusvoog jõuab samuti igal juhul Kuninga tänava kooli ette viie tee ristile.

See viib järgmise suure planeerimisalase küsimuseni: autoliiklus ja selle kasv. Kesklinna sild ei saa päästa meid liiklusprobleemidest, kui teede-sildade kavandamisel lähtuda ainult liikluse kasvuprognoosidest, mis toetuvad varasematele andmetele. Sellist lähenemist ei ole õige nimetada isegi planeerimiseks, sest planeerimise eesmärk on eelkõige arengu juhtimine soovitud suunas.

Autoliikluse kasv ei ole loodusjõud, mida ei anna mõjutada. Kasvu reguleerimine on keeruline, aga seda on tehtud edukalt nii mitmeski riigis ja ühistranspordi renessanss on juba üleilmsete mõõtmetega.

Globaalselt tähtis on, kuidas lahutada majandus- ja transpordikasv ja muuta ühistranspordi kasutamine meeldivaks ja kasumlikuks. Seoses kesklinnaga tuleb järjekindlalt keskenduda tervikliku ja kiire rattataristu (rattateed ja -hoidjad) võrgustiku loomisele.

Kesklinn kompaktsemaks

Praegune suur eesmärk on see, et me suudaksime kesklinna kujundada aasta läbi elavaks kompaktseks ja atraktiivseks linnasüdameks. See tähendab kvaliteetset ruumi, head teenuste struktuuri, kus avalikud ja erafirmade osutatavad teenused toetavad üksteist. Ja loomulikult on vajalik väga hea ligipääs.

Viimaste aastate arenguga linna perifeerias ning avalike ja erateenuste väljakolimise tõttu on kesklinna positsioon ja konkurentsivõime märkimisväärselt halvenenud.

Uus sild parandab tunduvalt kesklinna pääsu nii Rääma ja Ülejõe elanikel kui Via Baltical liiklejatel. Samuti vähendab see asjatult südalinna läbivate sõidukite hulka, mis praegu on liiga suur. Hea juurdepääs linnasüdamele on selle tervise seisukohalt väga oluline.

Ei ole võimalik alahinnata Kesklinna silla sümbolväärtust. Sillad on alati olnud linnadele tähtsad objektid ning linna väärikuse ja ilu väljendajad. Läheneb aasta 2018, mis on nii Eesti kui Pärnu sillale väga tähtis aasta (kaarsild valmis aastal 1938). Väärika sillaga on võimalik kujundada Pärnule imeilusaid vaateid ja siluett.

Ma ei usu kõrghoonetesse Pärnu-suuruse linna silueti kujundamisel, sest ükski visioon ei ole seni näidanud lahendust, mis igast küljest oleks kaunis. Pealegi on kesklinnas vabu krunte ja arenguruumi küllalt. Kõrgustesse tungimise järele peab tekkima otsene vajadus.

Niidu ja Tammsaare puiestee kanti on silda samuti vaja, kuid isegi enne, kui hakata variante arutama, tuleb küsida, millise ajavahemiku tagant suudab Pärnu linn endale sildu ehitada. Kahtlen, kas enne aastat 2030 sinna veel üks sild tuleb. Koridor peab planeeringutes loomulikult valitud ja valmis olema. Kõnealuse silla puhul on oluline, et mida kaugemale see keskusest jääb, seda väiksem on silla mõju kesklinna liiklusele. Seetõttu ei ole kaalukat põhjust seda vaadelda kui alternatiivi Raba tänava sillavariantidele. Selle piirkonna lahendusi analüüsitakse veel.

Liikumisviisid säästlikumaks

Järgmistel aastakümnetel tuleb Pärnul pühenduda just intensiivsele arendamisele. See tähendab keskkonna parendamist ja kvaliteedi tõstmist. Samal ajal on see arendusviis kulukam ja nõuab palju rohkem mõttetööd ja eri asjaoludega arvestamist. Tühjale maale majade ja teede ehitamine on kordi lihtsam.

Ei saa aktseptida ideid, mis eeldavad hulga majade lammutamist, pikki tunneleid linna all või midagi, millel meie võimalustega valgusaastate pikkune vahe. Reaalsus on, et Pärnu (kesk)linn ei vaja suuri viadukte ega neljarealisi autoteid.

Vajalik on terviklik ja tasakaalustatud liiklusskeem, mis toetab eelkõige säästlikke liikumisviise aasta ringi. See toimib Põhjamaades ja meiegi oleme selleks suutelised. Meil tuleb säästa ühiskondlikku kapitali. Suur osa sellest kulust on seotud transpordiga. Mida säästlikumalt liigume, seda rikkamad ja tervemad oleme.

On kõlanud mõte tuua raudteejaam keskusele lähemale ja siduda see bussijaamaga. Mõlemad väga vajalikud, kuid kahjuks on tegu ebatõenäoliste stsenaariumidega. Parim teoreetiline asukoht raudteejaamale on senise analüüsi kohaselt Ehitajate tee ja Raba tänava ristmik, kuhu oleks võimalik tuua raudteeharu piki Ehitajate teed.

Ruumi jätkub. See asukoht oleks kesklinnale ligi 3,5 kilomeetrit lähemal kui praegune ja kiireks ühenduseks piisaks sillast ja korralikust rattateest. Paraku on Rail Balticu raames see lahendus ebatõenäoline. Seda ka juhul, kui rong Pärnus peatub.

Samal ajal ei tohiks teha viga ega viia bussijaama kesklinnast välja. Sellega anname kesk- ja vanalinna arengule järjekordse hoobi. Leian, et Pärnu keskus ei ole nii tugev, et saaksime sedavõrd tähtsa funktsiooni sealt kaotada. Bussijaam jääb vähemalt praegu senisesse asukohta, kuid selle kvaliteeti tuleb märgatavalt tõsta.

Kesklinna silla ehitamine on oluline avalik huvi ja kui selle nimel tugevalt pingutada, saabki sild õige pea valmis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles