Esimeste kevadekuulutajatena tervitavad Pärnu tänavail liiklejaid rehve ja velgi purustavad löökaugud ning üle saapasääre loksuvad lume- ja jääseguse veega paisjärved.
Löökaugud ja sulaveed kuulutavad kevadet
2. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“See on paratamatus: auke tekib igale poole, nii Niidu kui Savi tänavale,” nentis Pärnu linnavalitsuse teede peaspetsialist Jaak Kanniste. “Kui tee on juba amortiseerunud, on sinna tekkinud praod ja kevadel siin sooja ja külma vaheldumisega poeb vesi neisse pragudesse, mis paisuvad. See lõhubki asfaltkatte ära,” seletas Kanniste paratamatuse olemuse lahti.
Kaaned umbes
Teekatteid parandama saab Kanniste selgitusel hakata alles siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur kerkib vähemalt viie plusskraadini. Seni tuleb auke lappida talvise, külma seguga. “See on käsitsi tehtud segu, mida on võimalik talvel paigaldada, aga mis väga hästi ei püsi. Paratamatult see vesi ja lumi ja sool lammutavad seda, aga ikkagi parem kui mitte midagi,” rääkis Kanniste, et tänavaid püütakse hoida sellises seisus, et keegi neil oma sõidukeid ei lõhuks.
Mis puutub jalgsi liikujaid häirivatesse lokaalsetesse üleujutustesse, siis need on linnavalitsuse tehnovõrkude peaspetsialisti Jaan Põlma selgitusel tekkinud restkaevude suudmeid katva jää- ja lumesegu süül. “Niikaua kui vesi teed kaevu ei leia, ongi loik,” tõdes ta, et kaeve katvad restid tuleb ummistusest vabastada.
Iseasi, kas äravoolutorud suudavad sedavõrd palju vett vastu võtta, kui seda lume sulamisel tekib. AS Pärnu Vee tootmisdirektor Lembitu Merdik kinnitas, et suudavad, kui just ootamatut ülekoormust ei teki. “Sula puhul selliseid koormusi tavaliselt ei teki, enamasti on ikkagi häda selles, et vesi ei jõua restkaevuni või ei saa kaanest läbi,” märkis Merdik, et tänavate hooldajad peaksid hoolt kandma sellegi eest, et nad kaeve ei ummistaks.
Kannatust ja kummikuid
Üks kirjeldatud tekkepõhjusega järvi lainetas mõni päev tagasi Pikal tänaval Port Arturi ristmikul. “Seal oligi seesama lugu: paakauto tuli kohale kutsuda, et see survepesuga resti puhtaks peseks,” rääkis Põlma, kes nimetas veel tüüpilisi kohti, kus kevaditi uputab. “Hambapolikliiniku juures, Tex Mexi juures kurvis – need on madalamad kohad ja kaev on kaugemal, nii et vesi koguneb sinna ja võtab tükk aega, enne kui kaevuni jõuab.”
Õnneks lahenevad lumesulamisega tekkivad probleemid ilmade soojenemisel iseenesest ja tänavate lappimiseks on linnavalitsusel majandusosakonna juhataja Mait Talvoja kinnitusel raha olemas.
Küsimusele, kui palju seda raha siis on, vastas Talvoja enesekindlalt: “Niipalju kui vaja.” Nii et muretsemiseks pole põhjust, tuleb ainult kannatust, külma närvi ja kummikuid varuda.