Pärnu ja muinsuskaitseameti vaheline haldusleping jõustus

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavalitsuse ametnikel on nüüdsest kohustus otsutada hoonetele kinnitatud reklaamide üle mitte ainult esteetilisest, vaid muinsuskaitselisestki aspektist, mis varem oli muinsuskaitsealal riigiametnike pädevuses.
Pärnu linnavalitsuse ametnikel on nüüdsest kohustus otsutada hoonetele kinnitatud reklaamide üle mitte ainult esteetilisest, vaid muinsuskaitselisestki aspektist, mis varem oli muinsuskaitsealal riigiametnike pädevuses. Foto: Ants Liigus

Eilsest sai elujõu muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu ja Pärnu volikogu esimehe Vahur Mäe allkirjastatud haldusleping, millega riik andis linnale üle rea muinsuskaitsealaseid toiminguid.

Lepingu järgi hakkab Pärnu linn vastutama oma territooriumil kõigi kinnismälestiste, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala ning kaitsevööndi säilimise ja seal kaitse korraldamise eest. Varem tegeles sellega riigi muinsuskaitseamet.

Ainsa olulise teemana säilitab muinsuskaitseamet Pärnus arheoloogiamälestiste kaitse kohustuse.

Vastavalt lepingule võttis linnavõim oma ülesandeks kanda kultuurimälestiste riiklikusse registrisse Pärnus asuvate mälestiste, muinsuskaitseala ja nende kaitsevööndite kirjeldused, inspekteerimiste tulemused, loaandmised eri tegevuse kohta muinsuskaitsealas, -kaitsevööndis ja -objektidel ning veel terve rea varem muinsuskaitseameti kohustuste hulka kuulunud riiklikke toiminguid.

Jätkatakse sealt, kus riigil pooleli jäi

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen kinnitas, et muinsuskaitseameti rolli ülevõtmine ei kohusta linnaametnikke siiski kõiki seni registrisse kantud mälestisi uuesti üle registreerima.

“Näiteks kui mõni arhitektuuriobjekt võetakse Pärnus mälestisena kaitse alla, siis halduslepingu sõlmimisest alates on Pärnu linnavalitsus kohustatud teavitama kinnisasja omanikku mälestisest, väljastama talle teatise ja kandma mälestise andmed registrisse,” selgitas Hansen.

Hansen lisas, et linnavalitsus on teavitanud olukorra muutumisest linnas tegutsevaid ettevõtjaid, kes tegelevad mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate objektidega. “Peagi lisame teavet muinsuskaitsekomisjoni toimumisaegade kohta,” lubas ta.

Kodanikel elu lihtsamaks

Muinsuskaitselisi küsimusi saavad Pärnu majaomanikud nüüd lahendada linnavalitsuse planeerimisosakonnas. Muinsuskaitseametisse enam minema ei pea.

Linnavalitsuses vaadatakse läbi remondi- ja ümberehitustaotlused ja kooskõlastatakse Pärnu mälestiste ja muinsuskaitsealal ja -vööndis asuvate ehitiste projektdokumendid.

“Mälestise, välja arvatud arheoloogiamälestise omanik või muinsuskaitsealal või kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik ei pea edaspidi tõepoolest muinsuskaitseseaduses ette nähtud kooskõlastamistehinguteks enam muinsuskaitseameti poole pöörduma,” kinnitas Hansen.

Muinsuskaitseametiga tuleb omanikul ühendust võtta riigieelarvest mälestise ülalpidamiseks toetuse taotlemiseks. Selles vallas pole midagi muutunud. Pärnu linna eelarvest peab toetust taotlema mõistagi linnavalitsusest, kuid nagu Hansen ütles, pole linna rahaliste raskuste tõttu see viimasel ajal päevakohane.

Linnavalitsuse planeerimisosakonna muinsuskaitse peaspetsialist Hansen lubas, et on valmis selgitusi jagama halduslepingust tulenevate muutuste kohta asjaajamises Pärnu linnavalitsuses kodanike vastuvõtuaegadel teisipäeviti 13–17 ja neljapäeviti 9–12 .

Vastavalt riigi ja linna vahelisele kokkuleppele eraldati Pärnule muinsuskaitseliste toimingute kulude katteks 2012. aastaks 10 000 eurot.

Enne Pärnut on muinsuskaitseamet sõlminud vastavasisulise halduslepingu Tallinna, Tartu, Haapsalu ja Narva linnavõimuga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles