Sindi hüdrosõlme uuendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikul arutelul Sindi linnavalitsuses laekus mitu vastuväidet ja ettepanekut looduskaitsetingimuste ning kalade elukeskkonna kohta.
Sindi hüdrosõlme KMH programmile esitati vastuväited
8. märts 2012, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Programmi koostaja AS Ramboll Eesti keskkonnaekspert Eike Riis ütles BNSile, et ettepanekud puudutasid peamiselt KMH käigus käsitletavaid alternatiive, kalade rände jaoks vajalikke vooluhulkasid, kalade allavoolurändega seotud aspekte ja kavandatava tegevusega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
"Vastuväited kavandatavale tegevusele lähtusid seisukohast, et kalade jaoks on kõige parem lahendus Sindi paisu lammutamine," selgitas Riis. Veel juhiti Riisi sõnul arutelul tähelepanu sellele, et looduskaitsenõuete täitmine on esmase tähtsusega.
Märtsikuus kavatseb Ramboll laekunud arvamused ja ettepanekud analüüsida ning KMH programmi täiendada.
Sindi vallavalitsuse ehitusinsener Vallo Vaargas ütles BNSile, et arendaja loodab juba aprillikuu jooksul programmile keskkonnaametist heakskiidu saada, et projektiga edasi minna.
Sindi paisu rekonstrueerimine on aastaid vaidlusi tekitanud ja selle vastu on protestinud eri huvigrupid. Jaama rajada sooviv AS Raju on käinud paisu osas kohut ka riigiga, sest keskkonnaminister viivitas nõusoleku andmisega paisu juures asuva kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Riik on püüdnud Sindi paisu Rajult ära osta, pakkudes selle eest 18,5 miljonit krooni. Ettevõte küsis paisu hinnaks 59 miljonit krooni.
Raju soovib Sindi paisul toota elektrienergiat, Pärnu jõe vasakkaldal rekonstrueerida vana kalatrepi, rajada jõe paremkaldale loodusliku kalapääsu ja kalakoelmu ning jõge paisutada.
Ehitustööde käigus toimub jõesängi süvendamine ja kalapääsu sängi kujundamine. Pinnasetööde mahuks on plaanitud 13 000 kuupmeetrit. Hüdroelektrijaama ehitamisel süvendatakse jõesängi täiendavalt mahus 22.000 kuupmeetrit.
Hüdroelektrijaama paigaldatakse kuni kolm kaplan-tüüpi hüdroturbiini. Turbiinid on topeltreguleeritavad ja võimaldavad hüdroelektrijaama ühtlast tööd vooluhulga vahemikus 3,75–60 kuupmeetrit sekundis.
Rajatav hüdroelektrijaam on täisautomaatne. Jõe loodusliku vooluhulga langedes alla sanitaarmiinimumi – 11 kuupmeetrit –hüdrojaam seiskub. Jaama osalise võimsusega töötamisel tagab arvutiprogramm, et töötaks kalapääsule lähim turbiin, mis kindlustab vajaliku peibutusvoolu kalapääsu alguses.
Elektritoodanguks kolme turbiiniga planeerib Raju 6,922 miljonit ja kahe turbiiniga 6,689 miljonit kilovatt-tundi aastas.