Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) alaline komitee korraldas 9. märtsil debati ja võttis vastu vangistatud poliitikute olukorra halvenemise avalduse.
Mure vangide pärast
Jutt on mõistagi Ukraina kunagisest peaministrist Julia Tõmošenkost ja veel mitmest endise administratsiooni liikmest.
Mis on viimastel nädalatel halvenenud? Kõigepealt on järjest süvenev mureallikas Tõmošenko tervislik seisund. Teiseks ei suutnud Ukraina parlament Verhovna Rada 8. veebruaril muuta kriminaalkoodeksi sätteid, mis võimaldavad kriminaalvastutusele võtmist poliitiliste otsuste eest. Kolmandaks mõisteti endine siseminister Juri Lutšenko 27. veebruaril süüdi ja talle määrati nelja-aastane vanglakaristus.
Ukraina võimudelt oodatakse normaalse poliitilise atmosfääri taastamist, sealhulgas kunagiste valitsusliikmete vabastamist ja neile sügisestel parlamendivalimistel osalemise võimaldamist. Samuti oodatakse koostööd ENPA monitooringukomitee raportööridega (Mailis Reps Eestist ja Marietta de Pourbaix-Lundin Rootist), sealhulgas eriti seda, et neile antaks märtsi lõpus visiidil võimalus vangidega kohtuda.
Selle avalduse puhul on tähelepanuväärne tõik, et viimases lauses osutatakse sanktsioonide tõenäosusele, kui Ukraina assamblee nõudmisi ei täida.
Ometi võib rääkida positsioonide pehmendamisestki, sest päevakorra algses ettepanekus räägiti ”poliitvangidest“. Kodurahu ja suurema konsensuse nimel vahetati see väljend neutraalsema vastu: dokumendis räägitakse ”vangistatud poliitikutest“.
On küllaga aspekte, mis kõnelevad sellest, et Tõmošenko, Lutšenko ja teiste vastu algatatud kriminaalasjad on poliitiliselt motiveeritud. Seda alates reast protseduuri rikkumistest ja lõpetades põhimõtteliste küsimustega. Nagu eespool osutatud: poliitiliste otsustega peaks kaasnema poliitiline, mitte kriminaalne vastutus.
Kohati torkavad poliitilise tellimuse traagelniidid väga teravalt silma. Kui üks kriminaalasi Tõmošenko vastu lõpetati, avati kohe uus.
Pöörduti tagasi eelmise sajandi 90ndail aset leidnud sündmuste juurde, milles Tõmošenkol varem pole süüd leitud.
Selline teguviis jätab aga mulje, et eesmärk on Tõmošenkot iga hinna eest vähemalt kuni sügiseste valimisteni vangis pidada. Ühesõnaga, nagu vanasti öeldi: jesli nado, statja naidjotsja! (Kui vaja, küll siis leitakse paragrahv.)
Artikkel pärineb Andres Herkeli veebipäevikust www.herkel.net.