Rändlinnud teevad luuret

Rasvatihane on talvel kõige sagedasem külaline koduakna taha seatud lindude toidulaual. Foto: Ants Liigus

Ehkki saartel on nähtud juba esimesi lõokesi ja kiivitajaid, on ilm veel sedavõrd talvine, et linnud vajavad toiduotsinguil jätkuvalt inimeste abi.

Et meie kõrval elavad pisikesed sulelised lähevad paljudele korda, näitab kas või fakt, et Eesti ornitoloogiaühingu talvisel aialindude vaatlusel osales Pärnumaalt 196 inimest, kes kokku loendasid 4646 lindu 40 liigist.

Aialinnuvaatluse koordinaator Aarne Tuule rääkis, et säärane vaatlus, kus võivad osaleda kõik huvilised ja läkitada andmed oma kodu juures nähtud lindude kohta, on mitmes Euroopa riigis väga populaarne, näiteks Suurbritannias osaleb selles pool miljonit inimest. Eestis edastas oma vaatlusandmed 2050 linnusõpra 1439 paigast ja kokku jälgisid nad linde 54 liigist.

Ettearvatult nähti kõige sagedamini rasvatihaseid, keda Pärnumaa 122 paigas loendati 1178. Palju märgati rohevinte, põldvarblasi, leevikesi ja koduvarblasi.

Ehkki jaanuari lõpupäevil toimunud vaatlusel sai Pärnumaal kirja 40 linnuliiki, pole inimeste teadmised sulelistest just väga tugevad.

“Eks neid valemääranguid olnud üksjagu,” nentis Tuule. “Kogu veebruar kulus meil andmete puhastamisele. Kui mõnelt poolt saabus andmeid, mis kohe kuidagi ei tundunud tõepärased, võeti saatjaga ühendust ja täpsustati üle.”

Linde vähem

Vaatlusandmeid kokku võttes nentis Tuule, et lindude arv on kahanenud. “Kindlasti on selles oma osa eelmiste aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust,” rääkis ta. “Õnneks pole ühegi liigi puhul muret tekitavat kahanemist märgata ja järgnevatel aastatel lindude arvukus ilmselt taas tõuseb.”

Kõige silmatorkavamalt on langenud pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissagedus.

Nurmkana arvukuse kahanemisel mängib aga karmide talvede kõrval rolli metsloomade vaktsineerimine: on ju rebaste ja kährikute arv kasvanud märkimisväärselt.

Seevastu on tunduvalt tõusnud leevikese esinemissagedus. Haruldustena said tänavu kirja punarind, kaelus-turteltuvi, tamme-kirjurähn ja käblik.

Kevadekuulutajad

Praegu on käes aeg, kui linnuriigis toimuvad ülikiired muutused ja linnuhuviliste meililistid on tulvil rindeteateid, näiteks on saartel juba nähtud lõokesi ja kiivitajaid ning Pärnus sel nädalal kuldnokka.

“Mis parata, lindudel kipub olema komme tulla natuke vara,” tõdes Tuule. “On tähele pandud, et mitu liiki jõuab aasta-aastalt üha varem tagasi.”

Osa liikide puhul on põhjused teada. Näiteks on valge-toonekure arvukus hüppeliselt tõusnud ja tema üha varasem saabumine on selgitatav pesapaikade puudusega. “Nii tullaksegi pigem pisut varem kohale, et hõivata sobiv pesakoht enne konkurente,” seletas Tuule.

Lõokesed ja kiivitajad käivad aga talve lõpul Eestis justkui luurel, uurimaks, mis ilm siin on. “Kui inimesed selliseid luurajaid näevad, siis rõõmustavad, et linnud kohal, tegelikult võib esimeste luurajate ja põhimassi tuleku vahele jääda nädalaid,” selgitas Tuule. “Mida hiljem linnud kohale jõuavad, seda parem neile.”

Päeval on juba väljas pluss-kraadid, aga ööd on siiski külmad ja seepärast ei tohiks veel lindude toitmist lõpetada. Toidukoguseid tuleb vastavalt ilma soojenemisele hakata tasapisi vähendama.

“Talv on linnud ikkagi üsna ära kurnanud ja kohe ootab ees palju energiat nõudev pesitsusaeg,” põhjendas Tuule.

 

Linnud pärnumaal

Talvisel aialindude loendusel märgati kõige sagedamini:

                    Arv      Kohtamispaiku    

Rasvatihane 1178  122

Rohevint    872   71

Põldvarblane 390   39

Leevike     297   65

Koduvarblane 217   28

Hallvares   181   55

Sinitihane 179   82  

Talvike 142 17

Hakk 120    14

Musträstas 87    49

Harakas     78    42

Põhjatihane 74    24

Pasknäär    72    30

Allikas: ornitoloogiaühing