Emakeelepäeval Pärnu keskraamatukogu lasteosakonnas toimunud esimene Mürakarukool meelitas põnniraamatutega tutvuma ja laulumängudes kaasa lööma poolsada pisikest poissi-tüdrukut.
Mürakarud vallutasid raamatukogu
15. märts 2012, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui viie- kuni kaheksa-aastastele raamatuhuvilistele korraldatud Karude jututoast on keskraamatukogus kujunenud kena tava, siis eilse Mürakarukooli laadset, poolteise- kuni nelja-aastastele lastele mõeldud organiseeritud tegevust pole varem siin majas pakutud.
Lasteosakonna bibliograaf Signe Peeker teadis rääkida, et nii väikestest on küll mõni tubli Karude jututoast osa võtnud, aga selles vanuses ei jätku mudilastel veel püsivust kuulata ja nad vajavad pisut teistsugust lähenemist.
“Et meil käib päris palju pisikesi ja on suur valik raamatuid neile, tulime mõttele sellele vanusegrupile midagi toredat, laste oskusi edendavat pakkuda. Need lapsed on juba beebikoolist välja kasvanud ega ole suuremas osas veel lasteaeda jõudnud. Nad õpivad mängimist, kuulamist, vaatamist, olemist, maailma ja sõnu, pilte, hääli selle sees,” sõnas Peeker.
Sedasorti “müramise” käigus väikesed inimesed targaks saavadki.
Nagu Peeker tabavalt märkis: suured kirjutavad emakeelepäeva etteütlust, väikesed aga astuvad Mürakarukoolis esimesi samme selles suunas, et kunagi etteütlust teha. Väikestel käib ju õppimine liigutuste ja laulu kaudu.
Et Mürakarukooli debüüt sedavõrd menukaks kujuneb, üllatas raamatukogu lasteosakonda. Ema, hoidjatädi, vanaema või vanaisa näpus siia muusikaõpetaja Katrin Hilduneni juhendamisel laulma, rütmisalme ütlema ja näpumänge mängima kogunenud ei tahtnud hästi lasteosakonna lugemisnurka äragi mahtuda.
“Me oleme nii populaarseks osutunud, et peame ilmselt järgmise Mürakarukooli suurde saali üle viima, muidu ei jää müramiseks ruumi,“ tõdes Peeker kümneid raamaturiiulite vahel uudistajaid ja lauluringis osalejaid vaadates.
Pisimad asjaosalised magasid turvahällis magusasti, sellal kui aasta vanem vend või õde innukalt õpetaja Hilduneni ettenäitamisel sõrmemängu kaasa tegi või karulaulu laulis.
Kui edaspidistes Mürakarukooli tundides mängud, liikumine-matkimine, rütmi- ja lauluharjutused varieeruvad, siis igal kohtumisel korratakse ka midagi tuttavat, et lastel jaguks äratundmisrõõmu.
Igasse mängu on peidetud õpetuslik-kasvatuslik eesmärk, näiteks teretuslauluga õpivad lapsed, et teisi tuleb teretada, sõrmemäng aitab arendada kehalist koordinatsiooni ja karumäng eri meeli ja oskust jagada.
Lasteosakonna bibliograafid seavad igaks tunnis valmis valiku eakohaseid raamatuid, mida võib nii kohapeal sirvida kui koju kaasa võtta.
Mürakarukool toimub kaks korda kuus, üle nädala kolmapäeviti. Kokkusaamised on kõigile tasuta.