Bussiliikluse ümberkorralduses plusse ei ole

, pensionieelikust pärnakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnabuss. Pilt on illustratiivne.
Pärnu linnabuss. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Pärnu Postimees kutsus lahkesti sõna sekka ütlema Pärnu bussiliikluse uue skeemi kohta, kuigi ma pole kindel, et sellest kasu on. Linnavalitsus on ju uuringu eest raha maksnud, uuendusi on vaja, näiteks liinikilomeetreid vähendada. Vastse skeemi on kokku pannud pealinna poisid ja Pärnu ainuke asjatundja on Toomas Talts, kelle tuima suhtumisega tööinimeste vajadustesse olen kokku puutunud.

Pärnu Postimehes olid kenasti välja toodud uue skeemi plussid ja miinused. Tallinnas on see loomulik, et bussiliinid viivad kesklinnast mujale linnaosadesse. Pärnu-suuruses väikelinnas annab tõesti selle peale tulla, et rajada kogu bussiliiklus ümberistumistele. Plussid ei suutnud mind veenda, kuna mitme bussisõitjaga arutades me neid ei leidnud.

Esiteks. Ümberistumine on ebamugav kõigile. Nii ühest bussist teise minek (lapsed koolikottidega, pensionärid, suur koormus hommikusel tööleminekul) kui suur ajakadu (mõni ootamine kuni 20 minutit!). Kui praegu saab ühest linna otsast teise poole tunniga, siis edaspidi see aeg pea kahekordistub.

Teiseks. Ümberistumiste koht on valitud suvaliselt või skeemitajate mugavusest lähtudes. Pole ju loomulik, et bussijaama ei saa näiteks Ülejõelt. Kes üldse bussi kasutab, see tahab bussijaama jõuda jamadeta. Jalutada võib ju mujal ja muul ajal ilma reisikottideta! Ja siis tahame vähendada linnades autode arvu?

Kolmandaks. Liinide marsruudid ja nende numbrid on pööratud täiesti pea peale. Pärnu on olnud see hea koht, kus ajast aega võib kindel olla teatud bussidele, mis alati sõidavad, olles siit linnast aastaid ära olnud. Näiteks raudne number 1, hilisemad numbrid 6, 7, 14, 19. Poleks vaja lammutada seda, mis on hea ja millega ollakse rahul. Võib teha uusi liine, aga kindlad liinid, millega iga bussiga sõitev pärnakas on harjunud ja mis on normaalselt koormatud, peaksid paika jääma.

Neljandaks. Vaatamata suurele segasele ümberkorraldusele, ei ole ikka võimalik meie väikelinnas igale poole normaalselt jõudam, vaid asi läheb hoopis hullemaks.

Nagu Pärnu Postimeheski mainiti, ei saa edaspidi Maist Riia maanteele. Seoses tööga huvitab mind Varjupaiga peatus, mis on hoopis välja jäetud. Siiani käis seal vähemalt üks buss tunnis (number 18), tööpäeva alguses ja lõpus ka number 17. Kogu see piirkond on kõnniteedeta, väga kehva valgustusega (kolm lampi järjest välja lülitatud!). Ootame siin pimedal ajal pimedas bussi: see vähemalt tuleb.

Aga edaspidi? Halvemal juhul Rääma kooli juurest (kolm peatusevahet), paremal juhul Savist jala Raba tänava lõppu tulemine (ja vastupidi) on sopasel ja pimedal ajal tõeline katsumus: suurte metsaveo- ja muude autode eest polegi kuhugi hüpata. Raba tänava lõpus on OÜ Paikre, AS Pärnu Vesi, OÜ Fennobed. Number 8 buss, mis selle kandi rahva hommikul tööle tõi, võetakse suvel maha. Järelepärimisele vastati, et suvel inimesed puhkavad, sõidavad rattaga või käivad jala.

Olen pidev bussiga sõitja. Elan Mais ja tööl käin Raba tänava lõpus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles