Söögiisu vastu aitab lahjalt täidetud külmik

Seljalihaste harjutus sanatoorium Tervise vabaajakeskuse jõusaalis Jaana Junsoni range pilgu all. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Nii dieedi kui tugeva treenimise korral võivad tekkida ootamatud söögiisud, mille vastu seista on raske. Hädast päästab enamasti vaid see, kui koju on varutud vähe kaloreid andvat tervislikku toidupoolist.

Tervise Paradiisi Spa&Sport spordiklubi treener Kätlin Erkmann küsis mult kuu-poolteist tagasi, kas mul dieetist ja tihedast treeningkavast ootamatuid söögiisusid ei ole tekkinud. Siis ma ei osanud sellele midagi vastata, kuid paar nädalat hiljem avastasin end ühel õhtul kella 23 paiku külmkapi kallal askeldamas.

Tekkis lihtsalt täiesti ootamatu söögiisu. See on kordunud mõnel päeval hiljemgi ja ega siis eriti jälgi, mida põske pistad.

Mind Tervise Paradiisis juhendav treener Jaana Junson arvas, et selliste isude vastu on keeruline midagi põhjapanevat soovitada, sest inimesed on väga erinevad nagu nende isugi.

“Sageli teatab keegi, et tal on kohutav magusaisu,” tõi Jaana näite. “Kuid tegelikult on kehas hoopis valgupuudus, mida inimene ise ei tuvasta.”

Jaana kinnitusel mängib minu puhul kindlasti rolli see, et olen juba rohkem kui neli kuud oma toitumist piiranud ja samal ajal teinud üsna korralikult trenni. Nii olevat isegi loomulik, et tekib isu millegi järele.

“Isu puhul tuleks oma keha üle kavaldada,” õpetas Jaana. “Kui on teada, et õhtuti tekib näksimisvajadus, tuleks selleks valmistuda. Näiteks varuda krõmpsutamiseks porgandeid, kaalikat, greipi või pomelot. Teha endale üks rahustav tee meega ja süüa kõrvale peotäis gojimarju.”

Isiklikust kogemusest tean rääkida, et mu kehakaalule ei mõjunud öine söömine absoluutselt. Ilmselt on peapõhjus selles, et mu külmkapi sisu on üsna hoolikalt valitud. Kui käepärast on ainult tomat, paprika, kapsas ja kanakoib, on raske end sellest paksuks nuumata.

Peale selle tekkis mul vahepeal melonisõltuvus. On olnud päevi, mil pistsin terve meloni pintslisse. Ei tea, kas see oli organismi magusavajadus või midagi muud. Taaskord ei tulnud juurde midagi, sest melonis on vist isegi vähem kaloreid kui arbuusis ja seda võib süüa peaaegu niipalju, kui jõuad. Ainus, millele selline õgimine halvasti mõjub, on rahakott.

Treeningutega on olnud viimasel ajal nii, et nädalas kipub tulema juba 9-10 treeningtundi. Olen nüüd teinud viimased kaks nädalat trenni sisuliselt iga päev. Sellele vaatamata erilist väsimust ma nii tihedast kavast ei tunne.

Et ilmad lähevad üha ilusamaks, loodan varsti välja jooksma minna. Ma ei ole eriline külma ilmaga ja jää peal jooksmise fänn, sellepärast olen õues jooksmisest siiani hoidunud.

Jaana tegi mulle uue jõusaalikava, mis koosneb nüüd baasharjutustest valdavalt selja-, rinna- ja õlalihastele. Harjutusi tuleb teha neli seeriat kordustega 8-12. Ka raskused muutuvad tasapisi suuremaks.

Järgmisel nädalal loodan osaleda Raplas toimuval kolmetunnisel BodyCombati maratonil ja ilmselt nädala pärast kirjutan muuhulgas sellest, mis mulje üritus jättis.

Enne seda käskis Jaana mul aja maha võtta ja end korralikult välja puhata. Pean kaasa võtma spordijoogi või vahepalaks banaani või müslibatooni.

Mu trennieksperimendi ja kaalulangetamise lõpuni jääb veel ligi 1,5 kuud ning kolmapäeval sai eesmärk - jõuda sügiseselt 101,6 kilogrammilt 85 kiloni - täidetud, kui kaal näitas pärast trenni täpselt 85,0. Jaana kommenteeris, et sellest sündmusest oleks tulnud suisa pilti teha.

Üks kursuseõde, keda ma pole tükk aega näinud, teatas Facebookis, et oleksin justkui hoopis teine inimene, kui olin varem.