Villa taastamine toppab vaidlustes

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võttis pea neli aastat, enne kui põlenud villa lammutamiseni jõuti. Näis, mitu läheb veel, enne kui varemete asemele uus hoone kerkib.
Võttis pea neli aastat, enne kui põlenud villa lammutamiseni jõuti. Näis, mitu läheb veel, enne kui varemete asemele uus hoone kerkib. Foto: Ants Liigus

Pärnu kesklinnas Pikal tänaval inimeste ilumeelt riivanud põlenud villa lammutustöödega on peaaegu lõpule jõutud. Aga võib minna veel aastaid, enne kui mahatõmmatud müüride asemele uus hoone kerkib.

Ei saa ju ehitama hakata enne, kui pole kehtestatud detailplaneering, mille üle hoone omanik AS Rakvere Universaal on Pärnu linnavalitsusega aastaid vägikaigast vedanud.

2008. aastast on hoone omanikud esitanud linnavalitsusele kuus eskiisi selle kohta, milline võiks hoone tulevikus välja nägema hakata. Kõik need on tagasi lükatud.

Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon möönab, et linn on tõepoolest mõneti oma jõupositsiooni ära kasutanud. “Aga teisest küljest on ka nemad üritanud meid nende varemetega survestada, et lammutame siis, kui te meile lubate seda ja toda,” sõnas ta.

Ent omanikud ei löö nii lihtsalt käega ja on valmis välja pakkuma järjekorras juba seitsmenda eskiislahenduse. “Võitlus maksab ka midagi, oma asjade eest tuleb seista,” sõnas omanike hulka kuuluv Verner Aasa.

Heategevusega ei tegele

Muinsuskaitseameti soov ja linnavalitsuse nõudmine on, et lammutatava juugendstiilis villa asemele tuleb ehitada selle koopia, mille taha prokuratuurihoone poolsesse külge võib rajada ühe maa-aluse ja kuni nelja maapealse korrusega maksimaalselt 15 meetri kõrguse hoone.

“Ok, me taastame selle villa, kui me saame selle eest midagi vastu – see on puhas kauplemine, ja kui me vastu ei saa, siis me ei ehita sinna,” ütles Aasa. “Heategevusega me tegelema ei hakka.”

Mida siis Rakvere Universaal villa taastamise eest, mis vanas vääringus oleks Aasa andmetel läinud maksma kuni 20 miljonit krooni, vastu tahab?

Kehtestatav korrustepiirang pole Aasa kinnitusel probleem. “Mulle ei meeldi minna ülbeks – muidugi me võiks öelda, et me tahame kaheksat korrust nagu Port Arturi juures olevatel hoonetel –, aga ei: neli korrust meid rahuldab,” teatas Aasa, kes usub neljakorruselise hoone sellesse kohta väga kenasti sobivat.

Küll on praegu küsimus selles, millisel kujul ja mahus kaks hoonet ühendatakse. See lahendus võiks Aasa väitel olla laiem, kui linnavalitsus lubanud on. Vastasel juhul ei mahu tema selgitusel autod sinna kavandatud maa-alusesse parklasse normaalselt ära.

Linnavalitsus lubab kuni 14 meetri pikkust, ühe maa-aluse ja ühe maapealse korrusega ühenduslüli. “Viimati, kui meil see kokkusaamine oli, soovisid nemad seda ühendust kahe korruse tasemel,” meenutas Tiigisoon. See on linnale juba liig. “See, mis me lubanud oleme, on maksimum ja sellest rohkem lubada me ei soovi,” väitis linnaarhitekt.

Pseudovärki ei taha

Mis rajatavasse uusehitisse puutub, siis see tuleb Aasa jutu järgi “ühiskondlikku fooni omav hoone: äripinnad ja büroo ja võib-olla veel midagi, mis sinna vahele haakub, aga kortereid me eriti ei näe seal”.

Ja nagu Aasa märkis, ei ole neil midagi selle vastu, et ühendada vana uuega ehk “lülitada” villa rajatava korrushoone külge.

Selline “külgelülitamine” muudab Tiigisoone ettevaatlikuks.

“Tundub, et nad tahavad ikka sinna mingisugust kaubamajataolist asja, millele siis vana hoone fassaad oleks külge kleebitud. Sellist pseudovärki me küll ei taha,” kinnitas Tiigisoon, kelle sõnade kohaselt ei nõua linnavalitsus, et villasisene ruumilahendus taastataks, küll peab maja jääma linnaruumis eraldi hoonena vaadeldavaks.

Samal ajal väljendas Tiigisoon rõõmu selle üle, et lõpuks ometi on lammutustöödeni jõutud. “Ega see risu seal linna kaunista,” märkis linnaarhitekt, kelle kinnitusel annab linnavalitsus parima, et detailplaneering saaks võimalikult kiiresti kehtestatud.

Valmida võiks detailplaneering Tiigisoone prognoosi kohaselt käesoleva aasta teisel poolel. “Ma arvan, et väga heal juhul õnnestub meil see planeering sellel või järgmisel aastal kehtestada, kui pärast vastuvõtmist suuri vaidlusi ei tule,” sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles