Nad sisenevad kokkulepitud ajal Pärnu-Jaagupi kiriku naabruses Mõisa kööki, mis siitkandi inimestele näib pärastlõunase külastajate rohkuse järgi olevat tunnustatud söögikoht.
Jakobiõed elavad abivajajatele Halinga vallas tegudega kaasa
24. märts 2012, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naeratades ütlevad Epp Sokk ja Jane Vain tere. Neil on seljataga “Tagasi kooli” sellepäevased tunniandmised kohalikus gümnaasiumis ja nende nägudelt peegeldub siiras rõõm teadmiste jagamisest.
Samasugust rõõmu märkasin nende nägudel meie esimesel kohtumisel Pärnu toidupangas, kuhu MTÜ Jakobiõed ehk Epp Sokk ja Jane Vain tulid Halinga valla abivajajate saadetise järele.
Tahteotsus
Pärnu-Jaagupi kalmistuvaht Epp Sokk ja Sindi lastekaitsespetsialist Jane Vain tegid oma tahteotsuse paar aastat tagasi ning moodustasid paikkonna ajaloolist nime väljendava vabaühenduse. Osaliselt võib selle ristiisaks pidada katoliku vaimulikku, kirjanikku, tõlkijat ja kirjastajat Vello Salot, kes võrdles Eppu ja Janet Prantsuse väikeste õdedega.
“Meie tegevus algas sellest, et lähedastel tuttavatel oli igapäevase toimetulekuga probleeme. Mõtlesin, et ehk on veel selliseid peresid, küsisin, kas lasteaias on selliseid lapsi, kelle peres on majanduslikke raskusi,” räägib Epp. “Hakkasime looma abivajajate nimekirja, tahtsime, et oleks süsteem, vald andis oma nimekirja, selgus, et oli omavahel kattuvust.”
Jakobiõdede toiduabiringidele jääb paarkümmend peret. Jane ütleb, et tüüpolukorda on raske välja tuua: mitmes peres on töötuid või püsiva tervisehädaga inimesi, on leski, mitme lapsega üksikemasid. “Maal on raske tööle minna, kui elad keskusest kaugel,” tõdeb ta. “Ja alevis on majanduskulud suured, inimestel läheb suur osa sissetulekust nendeks, peale selle laenud.”
Tänulikud on abivajajad kuivainete, Selverite annetatud leiva-saia eest. Mõlemad noored naised käivad vabatahtlikena toidupangas abiks ja teavad, et kogumiskampaaniate järel on valik mitmekesisem.
Möödanikku on vajunud aeg, kui lastele sai jagada kohupiimatooteid, ning puuvilju ja mahla on jagunud siis, kui Jakobiõed ise neid muretsenud. Paar annetajat on tekkinud Inglismaalt, nende raha aitab söögikraami valikut rikastada ja kohalik valdki pole kõrvaltvaataja.
“Meil öeldakse, et inimesele tuleb edasipüüdlemiseks anda õng, mitte kala, aga ma ei lähe ju lapsele ütlema, et ise tuleb kala püüda. Me oleme need, kes viivad kala, kuni vanemad tööd leiavad,” räägib Epp.
Vahepeal iga nädal, kevadtalvel üle kahe nädala ulatavad Epp ja Jane koduvallas ligi 40kilomeetrisele ringile jääjatele tegeliku abikäe. Pärast tööpäeva, enda pere ja kodu arvelt ning isikliku autoga, mille remont läheb oma taskust.
Kohalikud Libled
Pärnu-Jakobi koguduse liikmed teavad Eppu ja Janet kui kohalikke Liblesid, Lutsu “Kevadest” tuntud värvika kellamehe nime järgi. Pühapäeviti ronivad nad Pärnu-Jaagupi kiriku torni kitsast treppi pidi üles, et lüüa kirik sisse ja välja. Aga 687aastase koguduse ja vaimuliku maailmavaatega on neil suhted, mis tugevnenud Jaakobitee palverännakutel.
“Meid ühendab palverännak Santiago de Compostelasse. 2008. aastal, mina töötasin siis siinsamas kohvikus, Jane oli kriminaalhooldaja, kuulsin, et ta plaanib rännakut Hispaaniasse, olin aasta otsa sama kavandanud, tema asus teele varem ja oli juba selle lõpul, kui mina alustasin,” räägib Epp.
Tõlkes Tähevälja Püha Jaakobuse nimega linna jõudmise ja seal olemise muljeid vahetades läksid naiste mõtted sellele, et kodumaalgi võiks astuda kand ja varvas, jõudmaks Jakobi kirikuteni seitsmes luterliku kiriku piirkonnas. Mõeldud, tehtud! Epu ja Jane esimene missioonirännak viis nad Pärnu-Jaagupist Saaremaale, järgmine Viimsisse. Kaasas telk, katelok, söögi- ja joogikraam.
“Seljakotiga rändaja tekitab Eestis elevust, räägime teel inimestega, nad on üldiselt abivalmis, aga ka üllatunud. Üks onu oli kindel, et me astume Tallinna poole jalgsi sellepärast, et vedasime kellegagi kihla,” meenutab Epp lustlikult.
Kohaliku koguduse väärikal, 687. aastapäeval tunamullu heinakuul korraldasid Epp ja Jane palverännaku läbi lähikülade, lauldi, loeti psalme ja oldi üheskoos palves.
Läinud juulis kohtusid Pärnu-Jaagupis taas Jaakobitee palverändurid. Galicia piirkonda jääva ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud linnas, palverändurite sihtkohas Santiago de Compostelas käinud vahetasid oma muljeid teekonnast, tehti päevapikkune rännak Soontagana maalinna ning peeti missa.
Sellesuvise Jaakobitee palverändurite teise kokkutuleku ettevalmistused käivad.