Pärnu eri osades elavad ajakirjanikud seadsid endale eesmärgiks jõuda reedel kella 9.30ks Pärnu haiglasse, et kontrollida praeguste bussiliinide toimimist. Uut eksperimenti on oodata pärast Pärnus kavandatavat bussireformi.
Pärnu bussiliikluse reformi eel: haiglasse pääseb bussiga hõlpsalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus-Saugast ümberistumisega
Karin Klaus
Lõpututest torustikutöödest üles küntud Uus-Sauga tänaval sõidab ainult kaks bussi: 5 ja 6. Kuna number 6 käib vaid korra tunnis, sätin end 8.48 Puiestee peatusest väljuvale 5-le.
Avastan, et millegipärast sõidab 5 Uus-Sauga tänaval vaid kesklinnast kaugenevas suunas, ja bussipeatuses väidab sõiduplaan, et number 5 peatub tänava vastasküljel. Üle tee asuvas peatuses puudub sõiduplaan üldse. Astun pisut murelikult bussi ja sõidan vajalikule sihtkohale täpselt vastassuunas.
Number 5 sõidab kesklinna poole hoopis Laeva ja Vana-Sauga tänava kaudu.
Võiksin Jannseni tänaval Jaani peatuses maha minna, et astuda paari minuti pärast saabuva 13 peale, mis otse haiglasse viib. Ent otsustan ümber istuda Tallinna maanteel, sest number 5 peaks sinna jõudma kell 8.56 ja number 7 üle tee peatusesse kell 9, äkki jõuab nelja minuti jooksul ajalehegi osta.
Paraku jõuab 5 Tallinna maanteele minuti võrra hiljem ja 7 ilmselt varem, sest tänava ületamiseks rohelist tuld oodates näen vaid 7 tagatulesid.
Õnneks tuleb kümne minuti pärast 14 ja kell 9. 20 olen Haigla peatuses.
Kui peaks päriselt arsti juurde asja olema, tuleks päris kiiresti liigutada, et kümne minutiga bussipeatusest kabineti ukse taha jõuda. Väikeste laste või haigete jalgadega peaks ilmselt kodunt startima tund aega enne vastuvõtuaega, et istuda 8.33 Puiestee peatuses number 6 peale.
Selle kandi elanikuna tahaksin lisada, et kõige rohkem olen mõttes Pärnu bussiliiklust sajatanud hoopis pühapäeviti, kui õhtupoolsel ajal tuleb Vana-Pärnu või Uus-Sauga suunas sõitvat bussi kesklinnas oodata 25–32 minutit.
Härmast poole tunniga
Kaupo Meiel
Olles varakevadise päikese hommikustes kiirtes kehastunud Euroopa haigeks meheks, kellel pole autot ega taksoraha ning keda piinab põlvekedrapaistetus ja kes peab põlvekedraarsti juurde jõudma, alustasin teekonda Härma bussipeatusest.
Härma kandist liiguvad mööda Tallinna maanteed all-linna poole bussid liininumbriga 18 ja 19. Suvisel ajal liitub nendega hommikupoolikuti number 3, kuid puhkepäeviti ja riiklike pühade aegu ühendab seda Ülejõeosa valge maailmaga ainult 19. Väikse lisavõimalusena teenindab Härma piirkonna elanikke ja McDonald’si andunud fänne maaliin 57, aga selles bussis linnapilet ei kehti, mistõttu tavapärnakaist sõidavad sellega vaid noored armunud ja rikkad pärijad.
Ümberistumiseta jõuaks alguspunktist haiglasse vaid siis, kui Kaevu või Rohelise bussipeatusesse jalutada, aga mis sa jalutad, kui keder paistes.
18 peab ametlikult Härma peatusesse jõudma kell 8.40. Kõnealusel hommikul laekus Pärnu ühistranspordiliikluse elav legend ootajate ette kell 8.41 (kellaajad siin ja edaspidi bussiaja järgi, nagu need elektroonilisel kompostril kuvati). Üks minut siia-sinna, vahet pole.
Kõige loogilisem tee, mis Euroopa haige mehe sihtpunkti viiks, näis sisaldavat ümberistumist Tallinna maanteel. 18 peatus Tallinna maantee bussipeatuses kell 8.44 ja paistes põlvega meeskodanik lohistas end ristmikult üle.
Haigla juurde viiva, samuti legendaarsel liinil number 7 sõitva bussi väljumiseni jäi graafiku järgi aega ligikaudu veerand tundi, kuid transpordijumal halastas ootajale ning kiusas täpseid, saabudes kaks minutit varem, kell 8.58. Hea, sest hakkaski juba jahe. Ja kui üldse on midagi tüütumat kui bussipeatuses minutite viisi passimine, pole seda suudetud veel avastada. Läbi kevadiselt kauni ja õrnalt räämas Rääma kulges vapper number 7 tühise 11 minutiga, jõudes haigla peatusesse kell 9.09.
Poole kümneni, kui algas imaginaarse eriarsti imaginaarne vastuvõtt, jäi üle 20 minuti. Haiglas ootamine on nagu bussipeatuses ootamine, aga soojem.
Mainitud tingimustel jõudsin Härmast bussidega haiglani umbes poole tunniga, millest pool kulus ootamisele.
Tunnipiletist piisas, aga kui põlvekedrapaistetus üle läheb, lähen jala Kaevusse, saab kiiremini. Ja minema peab, sest algamas on heinapalavikuhooaeg ja tuleb minna heinapalavikuarsti vastuvõtule.
Vana-Pärnust kahe bussiga
Joel Kukk
Vanapärnakatel soovitan soojalt haiglasse jõudmiseks kasutada busse number 10 ja 13.
Kui hommikutelevisioon oli vaadatud, rosinatega herkulopuder ja tass petti naha vahele läkitatud, andsid kellaseierid köögiseinal märku, et aeg on minna. Kell 8.57 keerasin ukse lukku ja kolm minutit hiljem liitusin Emajõe peatuses number 10 bussi ootava neljamehelise seltskonnaga.
9.03 saabus pooltühi buss ja kaks minutit hiljem astusin ainsana Jaani peatuses välja. Passida ei tulnud kaua, Vana-Saugast Kalurihalli juurest startinud number 13 jõudis juba kell 9.08 ette.
Tallinna maanteel lahkus bussist paar tosinat valdavalt pensionieas kodanikku ja edasi vurasime vaid kuuekesi: bussijuht, habemega taat oma jutuka eidega, kaks korvpallurikasvu noormeest ja mina.
Enamikust Oja tänava peatustest põrutas meie buss täie vaardiga mööda, polnud peale- ega mahatahtjaid. Alles Oja poe juures hülgasid eite-taati meie tillukese seltskonna ja nii me neljakesi haigla juurde jõudsime. Kell oli tiksunud 9.21ni.
Mina olin kohal, spordipoisid ja bussijuht jätkasid teekonda Tammiste poole.
Veeparadiis
Asso Puidet
Iga eduka logistilise operatsiooni vundament on plaan, kõnealuse juhtumi puhul siis sõiduplaan. Selle vundamendi valamist ei tee Pärnu bussipargi koduleht just lihtsaks.
Kõigepealt: selleks, et teada saada, mis peatus mu kodule kõige lähemal on ja milliste liinide bussid seda läbivad, pean avama lingi “Linnaliinide skeem”. Järgmiseks, selgitamaks välja, millised neist bussidest haigla juurde suunduvad, tuleb avada link “Sõiduplaanid”. Ja kolmandaks, et teada saada, mis kell sobivad bussid konkreetset peatust läbivad, avan lingi “Peatuste läbimisajad”.
Kõik need infokillud kogutud, sünteesitud ja analüüsitud, ongi valminud plaan: kokkulepitud ajaks ehk 9.30 Pärnu haiglasse jõudmiseks pean minema kell 8.45 Mai peatusest väljuvale bussile number 7, mis läbib minu kodule kõige lähema, Veeparadiisi peatuse kell 8.51 ja jõuab Haigla peatusesse 9.10. Ehk 20 minutit määratud ajast varem. Aga arsti juurde minekuga ongi ju põhimõtteliselt nii, et parem natuke varem kui hiljem.
Ühistranspordiga on jälle vastupidi. Tulla minutipealt õigeks ajaks peatusesse ja näha eemalduva bussi tagatulesid on märksa ebameeldivam kui sõiduvahendit minuti võrra kauem oodata. Sest mis on üks minut kogu universumi eksistentsi kõrval, mille kestuseks on hinnanguliselt pakutud 13,75 miljardit aastat? Mitte midagi. Või siis täpselt üks minut.
Paraku eksisteerin mina lühemat aega kui universum, nii et olen üsna rahul, kui buss vaid minut ajakavas ettenähtust hiljem kohale jõuab.
20 mõnusalt bussiistmel lösutatud minutit hiljem annab bussisisene püüdlikult ilmekas teavitussüsteem teada, et oleme jõudnud Haigla peatusse ja kõigil reisijatel tuleb väljuda. Oli meeldiv. Aitäh!
P. S. Auto soetamise asemel ostan endale vist hoopis kuupileti.
Raekülast Hirve peatusest
Iira Igasta
Et järgmisel päeval kella 9.30ks haiglasse jõuda, alustan kogenematu bussisõitjana ettevalmistusi juba eelmisel päeval.
Teades, et ma hommikul Raekülast bussipiletit osta ei saa, käin lõunalt tulles R-kioskist läbi ja ostan talongi. Seejärel sukeldun internetti. Avastan, et Metsmajandist 8.20 väljuva number 14 bussiga jõuaks ma haiglasse mõttetult vara, järgmise 8.50 väljuva bussiga on aga risk arsti vastuvõtule hilineda, kuna harva haigla külastajana ei tunne maja nagu oma taskut. Võtan siiski riski ja otsustan minna 8.50 bussiga.
Kõige raskem katsumus on jalgsi läbimatut Karu tänavat pidi Hirve tänavale jõuda.
Pärast Merko kurikuulsaid torutöid ja Hirve ja Hiie tänava asfaltimist on Karu tänav nagu kauss, kus vesi juba kuu aega seisab. Aga naabrimehe aiast kinni hoides turnin lumevalli harjal Hirve tänavale välja ja jõuan bussipeatusse esimesena. Täheldan, et vilunud bussisõitjad jõuavad peatusse samal hetkel, kui buss Metsamajandist liikuma hakkab.
Kell on 8.52. Komposteerin talongi ja alustan linnaekskursiooni – sõidan ju enam-vähem lõpp-peatusest lõpp-peatusse.
Bussi oodates panen tähele, et sildil ilutseb veel liininumber 4, ja kuskilt mälusopist tuleb meelde, et see buss peaks otse üle uue silla haigla juurde sõitma. Kirun mõttes oma hooletut kodutööd, aga hilisemal kontrollimisel ma siiski sellist liini sõiduplaanist ei leia. Siit tarkus: igasuguseid silte bussipeatustes ei maksa uskuda.
Kesklinnani on tee tuttav, Rääma kanti pole ammu sattunud, kuid lumesulamisaegne Rääma ei pakugi silmale midagi nauditavat. Kell 9.21 olengi Haigla peatuses. Kui nüüd oleks tõesti arsti juurde minek, tuleks jalad kõhu alt välja võtta ja loota, et garderoobis ja õige ukse leidmisega läheb ladusalt.
Seega, 40 minutit pärast koduuksest väljumist jõuan sihtkohta probleemideta.
Maist Ristikusse
Urmas Hännile
Mai elamurajoonis haigeks jääda on suisa lust ja rõõm. Kõigepealt sõidavad peaaegu kõik Mai tänavat pidi kulgevad bussid Vana turu juurde, Turu peatusest on aga perearstikeskusesse 68–70 sammu.
Teiseks pole Maist Ristikusse ehk Pärnu haiglasse saamisel sellele, kellel jalg veel kannab ja mõistus töötab, probleemiks see, kuidas teisele poole jõge asuvasse raviasutusse pääseda, vaid hoopis see, missugune bussiliin ehk marsruut valida.
Kui aega laialt käes, võib sõita läbi kesklinna kas liini number 7 või 14 bussiga ja vaadata, mis on Pärnu peal uuemat. Kohalejõudmiseks kulub sellisel juhul 20 minuti ringis.
Samuti peab ajaga laiav sõitja olema valmis taluma bussi rappumist, sest mõnegi sõiduriista vedrustus on paraku olematu.
On aga eriarsti juurde jõudmisega tuline kiire, tasub eelistada vastupäeva kulgevat 7t: sel kulub Mai tänavast haiglasse jõudmiseks üksnes mõni minut, sest linnulennult on Maist Ristiku tänavale kukesamm.
Paikuselt
Tõun Kann
Astusin koduuksest välja kell 8.28. Bussipeatusesse – pange, linnainimesed, tähele! – tuli mul sammuda 1,3 kilomeetrit nagu iga tööpäeva hommikul.
Astusin heas tempos, kopsud ahmimas tervistavat värsket õhku, ja täpselt 11 minutit hiljem olin Paikuse alevi bussipeatuses ootamas number 40, mis sõitis ette minuti pärast.
Bussis mõtlesin nagu hommikuti ikka: mida öelda nõupidamisel, kellega mida kokku on lepitud … Siis meenus, et olin unustanud võtta hommikuse tableti, mille arst mulle kirjutanud oli, ning seejärel tuli mulle meelde meie ajakirjanduslik eksperiment.
Vaatasin kella: 8.55. Olime juba kesklinnas.
Tavaliselt väljun teatri juures, nüüd sõitsin edasi, et Ülejõel bussi vahetada. Millise vastu?
Helistasin Räämal elavale Kalev Vilgatsile, kelle arvasin juba töölaua taga istuvat. Istuski.
“Haiglasse? Mis sul viga on?” küsis Vilgats.
“Ajakirjanduslik eksperiment.”
Kalev käskis mul oodata busse 7, 14 või 15, kui nägin number 7t oma nina ees uksi sulgemas. Oligi hea, muidu oleksin bussile hüpanud ilma pileti ja ainsagi eurota.
Sularahapuuduses tuli pilet osta R-kioskist pangakaardiga. Lisasin ostude hulka sigaretid, et ostusumma kopsakam oleks. Otsekui maa alt ilmusid kolm kaaslinlast suitsu nuruma. Hülgasin hüljatud viisakusetult, sest kartsin veel ühest haiglasse viivast bussist maha jääda, ja kiirustasin peatusse.
Tuli number 14. Vilgats ei valetanud: see viiski mu haigemaja ette.
Vaatasin kella. Kodust haigla juurde jõudmiseks kulus mul 53 minutit. Vahemaad bussipeatuse ja haigla vahel hinnates ning haiglahoone suurust arvestades poleks ma õigeks ajaks arsti juurde jõudnud.