Kommentaar: Et lõpeks nõutus ja segadus

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silja Joon.
Silja Joon. Foto: PP

Läinud nädalal kirjutasid ajalehed, et omavalitsusliidud sõelusid haridus- ja teadusministeeriumi palvel välja sadakond gümnaasiumi, mille soovivad gümnaasiumireformi käigus kindlasti alles jätta.

Ettepanekud sündisid pärast seda, kui ministeeriumi esindajad olid tutvustanud kõigis maakondades reformi kava, paludes kärpekohad välja selgitada.

Kuigi ministeeriumi plaan koondab tuumikgümnaasiumid maakonnakeskustesse, nägid omavalitsusliidud vaeva, et need ka maapiirkondadest ära ei kaoks. Arusaadavalt ei torma ükski kogukond kohalikku gümnaasiumi kinni panema, isegi kui õpilaste arv on kokku kuivanud.

Praegu on Eestis ligi 230 gümnaasiumi, ministeeriumi eesmärk on vähendada nende arvu 2016. aastaks radikaalselt 70ni. Omavalitsuste soov oli säilitada sadakond gümnaasiumi. Kaalukausil on ligemale 130–160 haridusüksuse saatus.

Mis tundega alustavad kooliaastat õpilased ja õpetajad, kelle kooli gümnaasiumiosa ähvardab sulgemine? Mis tundega vaatavad tulevikku maale kodu rajanud noored pered? Milline on üldse noorte tulevik tööturul? Kuidas oma võimalusi muutuvas ühiskonnas üldse kaardistada, kui valitseb teadmatus?

Minister Jaak Aaviksoo eesmärk on viia gümnaasiumireformi eelnõu jaanipäevaks riigikogu ette. Alles jäävate koolide täpne nimekiri selgub suve lõpuks.

Samal ajal jääb omavalitsuste soovidega arvestamine ikkagi valitsuse otsustada. Kas riigil on võimalik gümnaasiumireformi teha nii targalt, et sellega kaasneb vähe valuvõtteid? Kas suudetakse näha nende otsuste tagajärgi maal? Ühe linnakooli sulgemine ei muuda midagi. Maal on kooli sulgemine valus otsus tervele piirkonnale.

Tegelikult aimub gümnaasiumivõrgu korrastamise kava taga kogu koolivõrgu korrastamise põhimõte.

Pärnumaa piiril maakohas elav kahe lapse ema ja väikeettevõtja Heli Künnapas küsib, mis julgus on naisel lapsi sünnitada, kui avalikud teenused, mida on ju gümnaasiumihariduski, kohalikul tasandil muudkui vähenevad ja muutuvad luksuskaubaks.

Kas gümnaasiumi- ja ülikoolihariduse kättesaadavus hakkab üha enam sõltuma rahakotist? Kui paljudel vanematel on võimalik oma laps linna gümnaasiumisse saata? Kas mõeldakse, kui suuri kulutusi toob peredele kaasa lapse koolitee pikenemine?

Kindlasti peaks lapsevanemal olema enne reformi selge, millisest peatusest ja mis kellaaegadel saab laps bussiga kooli ja koju sõita. Koolibusside võrgu eest tuleks vastutust kanda riigil.

Kui gümnaasiumid tahetakse koondada nagu kutseõppeasutused maakonnakeskustesse, peab õpilastel olema võimalik elada soodsatel tingimustel ühiselamutes. Need aga tuleb alles rajada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles