Eesti Energia hammas on ammu verel Häädemeeste ranniku järele, sel ajal kui vallavanem loeb kavandatavast ajalehest, on projekteerimisfirma Sweco Projekt AS võitnud monopolettevõtte korraldatud Liivi lahe meretuuleparkide eskiisprojekteerimise konkursi.
Eskiisprojekteerimisega tuleb määrata tuuleelektrijaamadega koormatava mereala pindala, elektrituulikute vundamendi tüüp, võimsus, tuulikute arv ja mõõtmed.
Teisiti öeldes: eskiislahenduse järgi hakkab niinimetatud Orajõe tuulepargis “kasvama” ligi 570 generaatorit, millest üle poole kerkib kaldajoonest viie kilomeetri kaugusele. Avamerel piirneks kümmekonna kilomeetri laiune ja 25 kilomeetri pikkune tuulepark Pärnu lahe linnualaga ja riigipiiri taha jääva Põhja-Vidzeme biosfäärikaitsealaga.
“See on totaalne visuaalne reostus,” ohkavad ranniku püsielanikud energiavõsa kasvatamise mõtte kohta ja ütlevad hüvasti Kabli loojuva päikese muusikafestivalile.
AS Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte meretuuleparkide programmi juhi Eero Saava jutu järgi otsitakse 20-25 tuulikule kohta. Arvatavasti paiknevad need nelja-viie tuulikuga gruppidena kord ühel või teisel pool Olümpia teed, see tähendab rahvusvahelise Via Baltica maantee seda osa, mis ehitati 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks.
Plaanitavad tuulikud on suurte mõõtmetega ja suure võimsusega (5-6 MW), nende koguvõimsus ulatub 100-150 megavatini.
“Sellised tuulikud on tehnika viimane sõna, mis on just-just turule jõudmas,” märgib Saava.
Kui Sindi 110/330 kV alajaama viiv kõrgepinge maakaabel oleks paigutatud piki Olümpia teed, võiksid üksiktuulikud olla tee ääres paarisaja meetri kaugusel ning ühendatud nende lähedalt kulgeva kaabli külge.
Meretuuleparkide programmi juhil on kohalikes ärevust tekitava teema arendamisel välja käia trump, mis tugineb Rootsi Uppsala ülikooli meteoroloogiainstituudi mudelarvutustele. Selle põhjal võib uskuda Mandri-Eesti kõige tugevamaid aasta keskmisi tuuli ei kusagil mujal kui Häädemeeste valla rannikualal.
“Pidev tugev tuul aga lubab toota tuuleelektrit võimalikult madala omahinnaga, kuna tasuta kütusest saadavat toodangut on püsikulude kohta kõige enam,” väidab Saava.
“Kas seda kava tehes on mõeldud sellele, et see on üks ilusamaid turismipiirkondi?” hämmastub Lepanina hotelli omanik Jaak Valge. “Suvekuude idüll kaob ära, turistid ei taha neid tuulikuid näha, väheneb piirkonna atraktiivsus ja kinnisvara hind.”
Häädemeeste valla tuntuima ettevõtja arvates ei tohiks tuulikuid paigutada teest mere poole. Mõelda tuleks kaduvatele töökohtadele, mis on seotud puhkajate ja turistide teenindamisega, ja rahale, mida jätavad piirkonda suvilate-suvekodude omanikud.
“Häädemeeste vallal on aluseks maakonnaplaneering, sest neil ei ole kehtestatud üldplaneeringut,” ütleb Pärnu maavalitsuse planeeringutalituse juhataja kohusetäitja Tiiu Pärn.
Pärn viitab asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste teemaplaneeringule, milles silmapaistvalt ilusa vaatega kohtade hulgas on Kabli rand. “Tuulegeneraatorite ja mobiilsidemastide ehitamine väärtuslikele maastikele on üldiselt keelatud,” rõhutab ta.
“Liivi laht on poolsuletud veekogu ja mõjutegurite suhtes väga tundlik ökosüsteem,” kirjutab Häädemeeste valla arendus- ja keskkonnanõunik Merle Looring omavalitsuse häälekandjas Koduvald.
Looring küsib, kelle majandushuvides toimub tuuleparkide arendamine, ning viitab vajadusele, et keskkonnauuringud teeksid erapooletud spetsialistid ja teadlased.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis novembri keskel kooskõlastusringile avamere tuuleparkide ja sadamaehitiste rajamiseks vajaliku seadusekogumi muudatused.
Ministeeriumi ametnikud on kindlad, et kavandatud muudatused aitavad parandada Eesti majanduskliimat, eraõiguslikud isikud saavad võimaluse ehitada tuuleelektrijaamu avalike veekogude põhja.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Eesti elektrimajanduse arengukava eelnõu näeb ette, et aastaks 2018 on riigis 900 MW installeeritud tuulevõimsusi, seepärast ongi sihikul Mandri-Eesti väidetavalt kõige tugevamate aasta keskmiste tuultega Häädemeeste valla rannikuala.
“Kevadel korraldame külades-poodides fotomontaažide näitused, kus mingist üldäratuntavast paigast võetud fotodele oleme paigutanud nii Via Baltica kui meretuulikud mingitesse näitlikesse asukohtadesse,” selgitab Saava. “Tahame paigutada ilmastikukindla fotonäituse suveks puhkajatele esmatähtsatesse kohtadesse nagu Kabli rand ja Lemme rand ja küsime juba tõsisemalt rahva arvamust, järgmiseks küsime maaomanike arvamust võimalike kompensatsioonide kohta.”