Esmaspäeva ennelõunal, kolm päeva pärast Audrut raputanud veretööd võbelevad kümnete kalmuküünalde leegid kohas, kus 21aastaseks jäänud Erika Adamase männiokstega varjatud ja vägivallatundemärkidega surnukeha lebas.
Noore naise tapmine jahmatas Audrut
10. aprill 2012, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnesaja meetri kaugusel looklevast Audru keskust ja rebasefarmi maju ühendavast teest hargneb sissetallatud rada väikese, nii umbes kägarasse tõmbunud inimese mõõtu sulanud lumega laigukeseni kesk valendava lumega kaetud metsaalust. Selle kõrval vedelevad ikka veel äsja murtud männioksad.
Sealt, hõredast jõeäärsest metsatukast vaid umbkaudu kilomeetri kaugusel asuvadki rebasefarmi töötajatele ehitatud kortermajad. Just sinna Erika suure reede pärastlõunal teel oli. Et oma Soomest töölt tulevale noormehele Tanelile toad soojaks kütta. Ent seekord jäi neiul, kes oma sõbraliku olekuga soojendas südant igaühel, kes teda tundis, tuli läitmata.
Lihtsameelne püromaan
Erika eluküünla kustutamise on oma esmaste ütlustega omaks võtnud 1977. aastal sündinud, varem süütamise ja sellega inimese surma põhjustamise eest kriminaalkorras karistatud Andres.
Pikka kasvu ja kiitsakas Andres elab Erika vanavanemate korterist, kust noor naine reede pärastlõunal teele asus, mõnesaja meetri kaugusel. Ja teda nähti majast möödunud Erikale järele jalutamas.
Et aga Andres külmavereliselt mõrtsukatöö korda saata võiks, ei osanud ta majanaabrid arvata. Olnud teine küll veidi lihtsameelne, ent muidu väga abivalmis ja heatahtlik mees. Näiteks ostnud ta ühele majanaabrist vanadaamile enda raha eest vererõhumõõtmise aparaadi. Teisele toonud uue pannivarre. Ning kangesti töökas olnud ta: kõhutäie eest riisus lehti, rookis lund ja raius puid. Mingit tüli ei olevat ta kellelegi teinud. Armastas lapsi ja loomi – praegugi ootavad tema kaks koera ja kass peremehe naasmist.
Jutud liiguvad
Kuid võib minna palju aastaid, enne kui laupäeva õhtupoolikul oma kodunt raudus kätega minema toimetatud Andres taas enda loomade eest hoolt kanda saab. Eile võeti ta mõrvas kahtlustatavana Pärnu maakohtu määrusega vahi alla.
Seda, mida Andres uurijatele rääkis ja kas ta oma tegu kuidagi põhjendas, ei saa prokuratuur uurimise huvides avaldada. Audru vahel räägitakse poolihääli, nagu oleks tapariistaks kasutatud labidat ja mõrvari eesmärk olnud sugulise rahulduse saamine. Kas see nii oli, peab selgitama uurimine.
Üks on aga selge: 1500 elanikuga Audru alevik ei ole pärast reedel sündinud tapatööd enam kunagi päris see, mis ta oli.