Staadioni investor jääb veel saladuseks

Pärnu Kalevi staadion. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi kinnitas, et Pärnu Kalevi staadioni rekonstrueerimiseks on läbirääkimistelaua taga konkreetne investor.

“Meie oleks valmis investori nime avaldama, aga kuna investor seda ei soovi, siis me igati aktsepteerime ja mõistame tema seisukohta,” ütles Kivimägi, kellel õnnestus algne kokkulepe saavutada kahe spordiala, jalgpalli ja kergejõustiku ühel ja samal staadionil tegutsemise suhtes.

“Staadioni rekonstrueerimiseks on endiselt elus nii plaan A kui plaan B,” selgitas Kivimägi, kes neist kavadest on kirjutanud lähemalt artiklis “Kalevi staadion saab korda aastal 2013 või 2015” (vt PP 17.01.2012).

Variandi A puhul rekonstrueerib staadioni erainvestor hoonestusõiguselepingu alusel ja staadion valmiks 2013. aastal

Variandi B puhul saaks staadion korda 2015. aastaks ja lõviosas linna raha eest.

“Esimene eelistus on mõistagi erakapitali kaasamine, millega hoiame kokku avalikku raha,” kinnitas Kivimägi veel kord varem öeldut. “Põhiküsimus on praegu see, kui palju maksab staadioni spordiosa kordategemine. Oleme arutanud seda potentsiaalse investoriga ja senine suuline hoiak on see, et kui maksumus jääb 1,8–1,9 miljoni euro kanti, saame sellega hakkama.”

Kivimägi selgitust mööda kataks sellest rahast põhiosa investor ja ligikaudu neljandik rahast loodetakse saada riigilt.

“Mõningase summaga on linngi valmis projekti julgestama,” lubas linnapea. “Kui aga staadioni spordiosa rekonstrueerimine kujuneb arvestuste järgi tublisti kallimaks kui eelöeldud numbrid, on tõenäolisem variandi B käimalükkamine.”

Kaarli tänav

Nõukogude ajal ehitatud staadion on katnud ühe Pärnu ranna rajooni ajaloolistest tänavatest – Kaarli tänava Lehe ja Kuuse tänava vahelise lõigu.

Staadioni ümberehituse käigus terendas lootus, et see lõik võidakse uuesti liiklusele avada ja selle tänava vanu puitvillasid näeksid inimesed üle pika aja fassaadipoolsest küljestki. Seda ei juhtu.

“Lehe ja Kuuse tänava vaheline teelõik staadioni ja erakruntide vahel saab staadioni osaks,” märkis Kivimägi. “Vastasel juhul ei saaks staadionile jätta kaheksat jooksurada, mis on kergejõustiku teise kategooria võistlusstaadioni sertifikaadi saamise tingimus.”

Vasarat heitma ei hakata

Aastaid kestnud vaidlus, kuidas mahutada staadionile kaks spordiala, jalgpall ja kergejõustik, on linnapea kinnitusel nüüd vaieldud.

“Vastuolud kergejõustiku ja jalgpalli vahel said kõik kohtumisel alaliitude juhtidega klaaritud,” ütles Kivimägi. “Kõik peale vasaraheite on okei. Vasaraheited jäävad harjutusväljakule.”

Kohtumine alaliidu juhtide ja treeneritega toimus Pärnu linnavalitsuses teisipäeval. Eile avaldas kergejõustikutreener Ando Palginõmm kahtlust, kas jalgpalliväljaku muruosa pikendamise järel mahuvad staadionile kergejõustikustaadioni otsaalad, nagu kõrgus- ja teivashüpe ning kuulitõuge. Palginõmme arvates peaksid staadioniehituseksperdid veel selle üle nõu pidama.

Jalgpallitreener Jüri Saar väljendas seevastu rahuolu teisipäevase nõupidamise tulemuste üle.