Käes on kevad ja peagi seisavad ees aia- ja koristustööd, kus me puutume kokku mulla, kõdu või jäätmetega teadmata seda, et kõiges selles võib leiduda teetanust põhjustava bakteri eoseid.
Täiskasvanud peaksid end vaktsineerima teetanuse vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigusetekitaja eoste organismi sattumise oht on alati olemas, kui inimene on vigastanud nahka – olgu need marrastused, pinnud nahas, loomahammustused või rääkimata lõike-, torke- ja rebimishaavadest.
Ka Eestimaa pinnases on teetanusetekitaja eosed olemas ning seetõttu tuleb nakatumise ohuga tõsiselt arvestada. Seda kinnitab aeg-ajalt inimeste nakatumine teetanusse – viimati esines kaks haigusjuhtu 2011. aastal ning kahjuks ei õnnestu arstidel mitte alati haigestunu elu päästa.
Meil haigestuvad täiskasvanud ja eeskätt vanemaealised inimesed, sest just nemad on teadmatusest või hoolimatusest teetanuse vastu vaktsineerimata ja seetõttu ka immuunkaitseta. Lapsed ei ole haigestunud seetõttu, et neid vaktsineeritakse korrapäraselt immuniseerimiskava alusel teetanuse vastu – viimane annus manustatakse 15-16. aasta vanuses. Kuna pärast vaktsineerimist kujunev teetanuse vastane immuunsus püsib kuni kümme aastat, siis näeb immuniseerimiskava ette, et ka täiskasvanuid tuleb alates 25. eluaastast iga kümne aasta möödumisel korduvalt teetanuse vastu vaktsineerida. Seda tehakse perearsti juures tasuta.
Paraku näitavad arvud, et täiskasvanud ei mõtle tõsiselt kangestuskramptõppe nakatumise ohule – Eestis vaktsineerib end selle tõve vastu aastas teadlikult 9000-11000 täiskasvanut. Kokku vaktsineeritakse meil aastas keskmiselt 27 000 täiskasvanut, kuid enamust neist vaktsineeritakse teetanuse vastu vigastuste või haavade tõttu haiglates.
Oluline on lasta kõik vaktsineerimised arstil või õel sisse kanda oma immuniseerimispassi. Immuniseerimispassi peaks kaasas kandma niisamuti nagu passi või ID-kaarti, sest näiteks teetanuse vastu vaktsineeritud inimest ei ole vaja vigastuse korral uuesti vaktsineerida.. Paraku tehakse seda sageli, sest vigastatutel ei ole kaasas immuniseerimispassi, mis kinnitaks arstile või õele, et abi vajav inimene on teetanuse vastu juba vaktsineeritud.
Niisiis, täiskasvanud, ärgem olgem hoolimatud ning laskem end vaktsineerida ka teetanuse vastu, sest me ei tea ette, kus ja kunas seda immuunkaitset vaja läheb.