Esmaspäeval, 23. aprillil avab vene õppekeelega koolides toimuv eesti keele eksam gümnaasiumide, keskkoolide ja kutseõppeasutuste 12. juunini kestva riigieksamite perioodi.
Eesti keele riigieksam tänavu uut moodi
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
20. aprill 2012, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui riigieksamiteks määratud aeg on varasemaga võrreldes enam-vähem niisama pikk, siis täiesti uus on tänavune eesti keele riigieksam, mis toimub varasemast kardinaalselt erinevatel alustel.
See tähendab, et nii sel aastal kui tulevikus kutseõppeasutust, keskkooli või gümnaasiumi lõpetavad noored ei tõesta enda elluastumisküpsust enam mitmele põlvkonnale tuttava lõpukirjandiga, vaid seda asendava nii- ja naapidiseid seisukohti tekitanud kahest osast koosneva eesti keele riigieksami sooritamisega. Millega, nagu ütleb „Eesti keele riigieksami eristuskiri”, kontrollitakse õpilase tekstimõistmis- ja -loomeoskust ehk funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.
400sõnaline kirjand
Peatse eesti keele riigieksami esimene ehk tekstimõistmise osa koosneb neljast kuni kuuest kõige enam 1000sõnalisest alustekstide komplektist, millest igaühes kuni kolm teksti. Komplektid esindavad luulet, ilukirjanduslikku proosat, draamat, publitsistikat ja/või (populaar)teadust.
Eksaminand valib ühe komplekti ja lahendab selle põhjal kaks kuni neli analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet.
Ülesanded eeldavad terviklikke 50–100 sõna pikkusi vastuseid. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 40 protsenti. Ülesannete lahendamiseks on aega kaks tundi.
Eksami teine, tekstiloome osa põhineb alustekstidel ja esitatud probleemil, millest lähtudes eksaminand kirjutab vähemalt 400sõnalise sidusa arutleva teksti (kirjandi).
Kirjandi kirjutamisel võib õpilane valida ükskõik millise alustekstide komplekti juurde kuuluva tekstiloome ülesande. Kirjand peab põhinema etteantud probleemil, alustekstide kasutamine selles ei ole kohustuslik.
Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 60 protsenti. Ülesannet on aega lahendada neli tundi.
Küll on samaks jäänud eksami algusaeg – kell 10 – ja kestus – kuus tundi. Endiselt on ainuke eksamil kasutada lubatud abivahend „Eesti õigekeelsussõnaraamat”.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Elma Künnapas tuletas uuendusega meelde 15 aasta taha jäävat aega, kui riigieksamid pärast suurt võitlust lõpuks kooli jõudsid.
Ka siis arvati, et ümberkorralduse järel kukub taevas alla ja elu Eestis jääb seisma. Midagi sellist ei juhtunud.
Ellu jäävad kõik
Samal ajal pole emakeelega seotud reformid abiturientidele veel lõppenud. Kui kava anda tööd taas hinnata oma kooli õpetajatele koolilõpetajaid eriti ei puuduta, siis nõudmine, et eesti keele riigieksami sooritamiseks peab eksaminand tuleval aastal koguma vähemalt 50 punkti 100st, on juba proovikivi.
Aastaid riigieksamikirjandeid parandanud Künnapase sõnutsi jätkub Eestis koole, kus lõpetajatest arvestatava osa kirjandit ei anna hinnata kõrgemalt kui 24–25 palliga. Üks selle põhjusi võib tuleneda sotsiaalmeediast, sest saavad ju noored seal igapäevases läbikäimises hakkama mõnesaja sõnaga, mistõttu nende leksika on enda ilmekaks ja köitvaks väljendamiseks enam kui kasin. „Hea teksti koostamine on aga igas eluvaldkonnas väga vajalik oskus,” tõdes Künnapas.
Aprilli viimasel päeval koolilõpetajaid ootava uut laadi eesti keele riigieksamiga seoses tõdes Sütevaka emakeele ja kirjanduse õpetaja, et kui tal ka millestki kahju on, siis sellest, et etteantud teksist lähtuv lühikirjand paneb hea kirjutaja kitsamatesse raamidese, kui seda tegid kirjandi teemad.
Samal ajal on abituriendil, kellel on, mida öelda, küllaldaselt mängumaad oma mõtete ja seisukohtade väljendamiseks.
Liiati on nii abiturientidel kui nende õpetajatel olnud küllalt aega kohaneda uut moodi eksamist lähtuvate nõuetega: riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse kodulehel piisab ülesandeid harjutamiseks.
See aga, milline on ühe või teise abituriendi silmaring, sõltub juba igaühest endast: sellest, milliseid uudistesaateid ta vaatab-kuulab, kui palju lehti loeb, millistest teatritükkidest ja filmidest peab.
„Ei ole hullu. Kujutan ette esimesest korrast lähtuvat hüsteerikat ja paanikat, aga ellu jäävad kõik,” lausus Künnapas.
Sütevaka riigis teine
2011. aasta eesti keele riigieksamil osales 9594 abiturienti, veel vana moodi eksami keskmine tulemus oli 59,28 punkti.
Pärnumaa koolidest saavutas parimaid tulemusi Sütevaka humanitaargümnaasium, mille keskmine tulemus 84,20 oli 182 kooli pingereas teine. Pärnu ühisgümnaasiumile andis 69 punkti 28. koha, Koidula kool oli 35. kohal (keskmine 67,20), Pärnu-Jaagupi gümnaasium 57. (62,60) ja Kilingi-Nõmme gümnaasium 110. positsioonil 56,80ga.
Vändra gümnaasium oli 115. (keskmise tulemus 56,30 punkti), Pärnu Hansagümnaasium 121. (55.50), Tõstamaa keskkool 150. (51.00), Audru keskkool 158. (48,00), Häädemeeste keskkool 159. (47,90), Pärnu täiskasvanute gümnaasium 164. (44,40) ja Sindi gümnaasium 176. kohal (41,70).
Kokku on tänavu Eestis eksamitegijaid 18 233, neist 1083 on Pärnumaa abituriendid: 774 Pärnu linnast ja 309 maakonnast.
2011/2012. õppeaasta riigieksamid
Eesti keel teise keelena (kirjalik) 23. aprillil
Eesti keel teise keelena (suuline) 23.–26. aprillil
Eesti keel (kirjalik) 30. aprillil
Vene keel (kirjalik) 30. aprillil
Ühiskonnaõpetus (kirjalik) 4. mail
Inglise keel võõrkeelena (kirjalik) 8. mail
Inglise keel võõrkeelena (suuline) 9.–11. mail, 14.–15. mail
Saksa keel võõrkeelena (kirjalik) 16. mail
Saksa keel võõrkeelena (suuline) 17.–18. mail
Vene keel võõrkeelena (kirjalik) 16. mail
Vene keel võõrkeelena (suuline) 17.–18. mail
Prantsuse keel võõrkeelena (kirjalik) 16. mail
Prantsuse keel võõrkeelena (suuline) 17.–18. mail
Matemaatika (kirjalik) 21. mail
Bioloogia (kirjalik) 25. mail
Ajalugu (kirjalik) 29. mail
Geograafia (kirjalik) 4. juunil
Keemia (kirjalik) 8. juunil
Füüsika (kirjalik) 12. juunil
Andmed: Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus