Briketivabrikuvaba aasta võttis Tootsis hinge kinni

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootsi asula sai alguse 1938. aastal, mil sinna ehitati briketivabrik. Mais aasta tagasi valmis soomlaste omandusse läinud vabrikus viimane briketipäts. Ajaloolise hoone säilitamiseks teevad tootsilased jõupingutusi, mõtetes on turbamuuseumi rajamine.
Tootsi asula sai alguse 1938. aastal, mil sinna ehitati briketivabrik. Mais aasta tagasi valmis soomlaste omandusse läinud vabrikus viimane briketipäts. Ajaloolise hoone säilitamiseks teevad tootsilased jõupingutusi, mõtetes on turbamuuseumi rajamine. Foto: Ants Liigus

Tootsi vallamajja jõuab teadja inimene väsinud välimusega spordi-olmehoone tagatreppi pidi, mille kõrval lehviva lipu kangal viitab haamer valla tööstuslikule taustale, must värv turbatootmisele ja hõbedased jooned märgivad ajaloolist kitsarööpmelist raudteed.

Võib-olla on aeg riigi väikseima omavalitsuse, paar ruutkilomeetrit hõlmava Tootsi valla sümboolika ümber kujundada? Sellepärast, et aastapäevad tagasi, 23. mail 2011 pakendati asulale aluse rajanud vabrikus viimane briketipäts ja turbarongi tee rohtub.

Vahepealne aasta ei ole silunud Tootsi vallavanema Kalev Kaljuste ja volikogu esimehe Lev Suni murekortse, sest soomlaste Vapo kontsernile kuuluva AS Tootsi Turba otsus sulgeda 1938. aastast töötanud briketivabrik võrdus alevikule sotsiaalse katastroofiga. Koondamisteate sai 46 inimest. Sügisel viis ettevõtte kontori Pärnusse Silla keskusesse ja sellega kadus asulast veel paarkümmend töökohta.

Ametlik töötus 790 elanikuga vallas tööealisest rahvastikust ehk 450 inimesest on 11 protsenti.

Rabasaare maine

Väike ja kompaktne vallakeskus Pärnust pooletunnise autosõidu kaugusel ja selle piirile jäävad kurakätt korralikud kasvumajad, harimise ootel aiamaalapid, hooldatud park, pingid, kiiged.

Ülejäänu on aga nagu Tarkovski filmi “Stalker” võtteplats. Sellele võrdlusele sekundeerivad hall ja vihmakülm jürikuu päev ning asulapiiri ületamisel hüvakätt Tootsi aiandi lagunenud klaaskasvumajad.

“Tootsi on väga hea koht elada, töötada, taristu on olemas, aga meie ümber on tekkinud halvavõitu aura, kuigi see ei ole tegelikult nii,” pöörab ennast Tootsi patrioodiks nimetav Lev Suni arusaama asula siseelust.

Vallavanema kabinetis tõdevad Kaljuste ja Suni, et nii-öelda pommiaugu mainet kujundavad suur töötute protsent tööealiste hulgas ja teadmine, et osa turbatööstusest koondatuid on ooteseisundis. Nad ei tea, mis saab, kui peagi lõpeb töötu abiraha saamise aeg.

“Olen rääkinud, et täna tuleb võimalusel igast juhusest kinni haarata, ja hoian neid kursis lähipiirkonna tööpakkumistega, läinud sügisel oleks Wendre Vändra tootmiskoht vajanud meilt 15 naist, aga siis oli töötu abiraha veel nii suur, et tööle läks neist ainult neli,” selgitab vallavanem olukorda. “Mõnel on nii kõrge enesehinnang, et ega ta ei tule vallast küsima seda 74 eurot, mida Eesti riik toimetulekutoetusena ette näeb. Ja ausalt öeldes, ega see raha kedagi eriti aita, arvestades hindade hiigeltõusu. Ise soovitan aga kindlasti tulla, kuna nendestsamadest vahenditest aidatakse osaliselt kompenseerida eluasemekulusid. Muidu võivad tekkida võlad, millest hiljem on raske lahti saada.”

Hakkajamad näppasid tööotsast, mille ettevõtte laiendamisega andis Jõesuus taanlaste egiidi all uksi-aknaid valmistav OÜ Säästke, naisi käib Vändrasse Wendresse tööle.

“Hirmud olid hoopis suuremad, et elu läheb hullemaks vabriku sulgemise järel, aga kes on tööd tahtnud, on seda saanud, kuigi väljaspool alevit,” nendib Tootsi lasteaia-põhikooli direktor Jüri Mets, kes juhatab ligi 80 lapsega haridusasutust.

Tootsi vallavolikogu otsusega 24. märtsil 2011 korraldati Tootsi põhikooli ja lasteaia Sinilill töö ümber nii, et 1. septembrist oli ühendasutusel ühine eelarve ja juhtimine. “Laste arv ei ole vähenenud, vabriku kinnipanemise pärast ei ole ükski pere ära kolinud,” teab direktor.

Säästueelarvel elavas Tootsi vallas tuleb koolimajal veel oodata koridoride remondiga ja koonerdada inventari muretsemisel.

Vald peab pingutama püksirihma kõigil. Eelmisel aastal vähenes võlakoorem 2010. aastaga võrreldes umbes 20 000 euro võrra, tänavu jätkub tagasihoidlik elustiil ja vorsti võileivale on vara tahta.

“Põhiküsimus ongi see, kuidas need kaks aastat üle elada,” ütleb Kaljuste. “Praegu on suund keskuste poole, Pärnu maakonna suund on Harjumaa ja Soome, aga see keskuste poliitika ei rahulda kedagi. Tulubaas väheneb, sest inimesi on maal vähem, töökohti on vähem ja tasandusfondi osa vahet ei kata ja on ka pidevas vähenemises.”

Tootsi valla valitsemiskulud (ligemale üheksa protsenti eelarvest) on riigi ühed madalamad, isegi regionaalminister märkis, et väikevaldade seas eksisteerib anomaaliaid.

“Mulle tundub, et olemegi see anomaalia, kuna peame nii väheste ametnike, nelja inimesega täitma neid ülesandeid, mida meile riik ja kohalik elu dikteerib,” tõdeb Kaljuste.

Riigi “kauge käega” suhtumise vastukaaluks ei istu Tootsi vallajuhid, käsi põsakil, vaid tegutsevad. Oma rabasaarel.

Tagasilükatud kosjad

Vändra vallavanem Peeter Reimann lükkas Tootsi kolleegi omavalitsuste ühendamise plaani tagasi. Õigemini lükkas selle tagasi Vändra vallavolikogu, põhjendades seda sellega, et tootsilaste juured on Toris ja nende suund on sinnapoole.

Nüüd on Kaljuste visanud silma piirinaabrite Are ja Tori valla poole, sest tema arvates on omavalitsused pikas perspektiivis liiga väikesed ega suuda seetõttu suurtele ettevõtmistele Euroopa Liidu programmidest raha taotleda.

Lähtudes tarkuseterast “kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”, tuletan lugejatele meelde, et 9. novembril 2000 leidis Pärnu maakonna haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettevalmistamise maakondlik komisjon olevat õigeima variandi moodustada kirde suunal kaks valda. Üks neist kujunenuks Vändra alevi, Vändra ja Kaisma valla, teine aga Sindi linna, Paikuse, Tori ja Tootsi valla liitumisel. Ajaloolisest Tori kihelkonnast nime saanud omavalitsuse elanike arv olnuks 11 828 ja pindala 512 ruutkilomeetrit. Siseminister Tarmo Looduse algatatud ümberkorralduskava takerdus riigipoliitilisse umbsõlme.

Tori vallavanem Mart Vaiksaar ütleb, et volikogu on arutanud Tootsi ühinemisettepanekut, kuid jäänud patiseisu.

“Tori vallavolikogu andis teada, et Tootsi peab saama tulud-kulud tasakaalu, vahepeal on Kalev (Kaljuste) teinud selleks tõsist tööd, Tootsi on väike vald, aga probleemid on samad mis suuremates omavalitsustes,” tõdeb Vaiksaar.

Are vallavanem Lauri Luur lausub, et koostöö on valdade üks arenguvõtmeid ja pärast jüripäeva istub ta Tootsi ja Tori kolleegiga Tori vallamajas mitteametliku laua taga ning arutab väljavaateid.

“Üks võti on ühisametnikud, kompetentsi suurendamine, aga tahan kuulda ka, mida Tootsi enda tulevikust arvab, millises suunas liigub,” räägib Luur.

Tema Tootsi kolleeg näeb piirkonnas koostöökohti piirinaabritega ühiste teenuste arendamises nende topeldamise asemel, aga ka piirkonna tööhõive suurendamises.

“Näiteks kui kümne kilomeetri raadiusse Selja piirkonda tekiks 50–100 inimesele töökohti, aitaks see meid palju,” nendib Kaljuste.

Tootsis on päevakorral tööstusküla loomine, Tootsi Turba tootmisalast moodustatud 15 kinnistut on kinnistusraamatusse kantud ja mõne vastu on väljastpoolt huvi tuntud.

“Oleme korraldanud ettevõtluspäevi, aga paraku ei ole need vilja kandnud, osa ettevõtete töö iseloom on selline, et nad ei leia enda arvates siit tööjõudu,” märgib Suni. “Nüüd võtab vald üle veel 11 kinnistut, mai volikogu päevakorras on see sees – need on teemaad, haljasalad, vabriku tehnoloogiliste protsessidega seotud pinnad, nii et valla pindala suureneb peaaegu poole võrra.”

Vallajuhtidele teevad muret räämas hooned, mis on eraomandis ja mille omanikke tuleb mööda maailma taga ajada. Paraku riivavad mahajäetud rajatised valusalt asulas liikuja silma.

Turbamuuseumi mõte

Nädal tagasi kohtusid Pärnu maavanema Andres Metsoja kabinetis Tootsi vallavalitsuse, AS Tootsi Turba, Eesti turbaliidu, ettevõtlus- ja arenduskeskuse esindajad. Arutelu keerles vallakeskuse sümboli, Pätsu-aegse vabrikuhoone säilitamise ja kasutamisviiside ning briketitööstuse hiiust vabanenud hoonetes ettevõtjatele pakutavate võimaluste üle.

“Tootsi valla ees on mitu probleemi, sellel aastal prügila sulgemine ja hooldekodu ehitamise alustamine, Tootsi Turba tootmisaladest moodustatud kinnistute müümine uutele tulijatele,” loetleb maavanem ettevõtmisi, mis omavalitsust aitavad.

Metsoja nendib, et turbamuuseumi teema ei ole paigast nihkunud, sest juriidiline keha ehk eestvedaja on moodustamata, kuigi eesmärk on üheselt mõistetav: säilitada eestiaegne briketivabriku hoone ja leida sellele piirkonda elavdav atraktiivne kasutus.

“Võtmeküsimus ongi: kes on valmis sellist projekti vedama?” rõhutab maavanem, kelle arvates suvel võiks proovida kitsarööpmelist raudteed pidi tööstusrongiga sõidutada turiste rabamaastikku uudistama.

Tootsi Turba juhataja, Vapo kontserni esindaja Matti Puuronen ütleb, et vabrikut nad lammutama ei rutta, küll aga selle külge poogitud hilisemaid ehitisi. Kontsernil on müügis kolmekorruseline kontorihoone ja Tootsi jääb turbatööstuse masinate ehitamine.

Eesti turbaliidu juhataja mäeinsener Erki Niitlaan kinnitab, et turbaliit on kahe käega selle poolt, et Tootsi tekiks masinate maailm.

“Aastaid tagasi oli meil kõneks turbamuuseumi rajamine Lavassaarde, aga plaan jäi katki ja Tootsi pakub palju rohkem võimalusi,” möönab Niitlaan. “Seal võiks olla mitte ainult muuseum, vaid konverentside, etenduste ja kontsertide koht, nagu Euroopas vanu tööstushooneid kasutatakse, toimuda suveetendused, sest mida kummalisem koht, seda rohkem inimesi tuleb. Tootsist võiks kujuneda tore väljasõidukoht.”

Turbaliit saab hakkajaid tootsilasi aidata erialase teabe ja hüva nõuga, sest Niitlaane kogemuste pagasis on Kohtla kaevandusmuuseumi rajamine ja põhimõttel “oma silm on kuningas” lähevad vallajuhid sellega tutvuma ja asjaajamise kogemusi saama.

“Kokkulepe on selline, et Tootsi Turvas annab ajaloolise vabrikuhoone üle turbaliidule ja meie omakorda projekti vedavale MTÜ-le, see on meie mitterahaline sissemakse sellesse ettevõtmisesse,” pakub Niitlaan välja.

 

Tootsi vald

* Pindala 1,9 ruutkilomeetrit, 790 elanikku.

* Tööealisi 450, neist 11 protsenti registreeritud töötud.

* 17 tänavat, 6,5 kilomeetrit vallasiseseid teid.

* Kaugus maakonnakeskusest Pärnust 35 kilomeetrirt.

* Vallakeskuses Tootsi alevis on lasteaed-põhikool, Konsumi keti pood, perearst, apteek, saun, ujula, võimla, raamatukogu.

* Suurimad tööandjad on Tootsi vallavalitsus (ligi 46 inimest), AS Tootsi Turvas (umbes 40), OÜ Betamar (ligemale 25), OÜ Vändra MP (ligi 15), OÜ Tootsi Kommunaal (6), OÜ Tootsi Depoo (3), OÜ Tootsi Aiand (kuni 3).

* AS Tootsi Turba tööstusala on vallavalitsuse algatusel jagatud 15 kinnistuks, esialgu on püsihuvi tootmise arendamise vastu tundnud kolm ettevõtjat. Neist üks juba tegutseb ja teised on teinud eellepingu kinnistute ostuks.

* Valla 2012. aasta eelarve on 1 315 345 eurot, sellest moodustab hooldekodu ehitus 698 364 eurot. Tootsi valla elamise eelarve hooldekoduta on 600 000 eurot, millest haridusele kulub umbes pool. Kui läheb hästi, investeerib Tootsi rohkem kui valla ühe aasta elamise eelarve.

* Vallavalitsuses töötab neli ametnikku, omavalitsuse valitsemiskulud on väikseimad riigis, moodustades ligi üheksa protsenti Tootsi valla elamise eelarvest.

* Vallavanem Kalev Kaljuste on 12 aastat elanud Tootsis, vallavolikogu esimees Lev Suni on põline tootsilane.

Andmed: Tootsi vallavalitsus, Pärnu Postimees

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles