Teatud kante Pärnumaal on mingist harjumusest või niisama käegalöömisest harjutud nimetama ääremaaks, halvemal juhul pärapõrguks. Ega see töökohtade väikest hulka ja vajalike teenuste puudumist arvestades väga vale olegi. Teatud osa maal elavaid inimesi peab oma elustiiliks klassikalise maatöö tegemist, vilja- ja karjakasvatamist, kuid tahes-tahtmata pole see enam ammu see, mis tegelikult Eestit elavana hoiab.
Üks kindlaid ja järjest enam Pärnumaalgi kanda kinnitavaid suundi on professionaalse kultuurisisu loomine. Võime küll jätkuvalt kadedad olla Järvakandile, kus leiab aset üks Baltimaade põnevamaid rokifestivale “Rabarock”, kuid mida suvi edasi, seda enam leiavad kultuurikorraldajad Eesti suurima maakonnagi üles, kus, olgem ausad, kaunitest paikadest puudust pole.
Eelolev suvi toob Kilingi-Nõmmele taas maheda agrosugemetega muusikafestivali “Schilling” ja Kabli “Päikeseloojangu” festival areneb tänavu pea kogu sooja aega täitvaks sündmuste galeriiks.
Tubli ja ärgas Häädemeeste kant ja Saarde vald on mõnevõrra varjutanud Pärnumaa teises otsas samuti merepiiril asuvad Tõstamaa ja Varbla, kuid mida aasta edasi, seda enam on nii kohalikel kui külalistel sinnagi asja. Meenutagem Tõstamaa mõisas mullu etendunud menukat suvelavastust “Pruutide kool”, mis kindlasti jätku väärib. Ja nüüd lisandub sellele vastse ettevõtmisena “Kidise tiigimuusika” Varblas.
Kuigi uudse kontserdipaiga ja muusikaürituse ellukutsuja Henrik Raave tunnistab, et tegu on peaaegu välja surnud piirkonnaga, ei lase ta end sellest häirida ja alustab üpris suurelt. Tore, kui Pärnumaa valdades leidub ettevõtlikke ja kultuurseid inimesi, kes elava ja ilusa muusika isegi pärapõrgus – nii otseses kui ülekantud tähenduses – kõlama panevad.