Pärnu Kaevu, Oja ja Rohu tänava vahele jäävaid kortermaju on rahvasuus minu mäletamist mööda alati kutsutud Kaevu majadeks, ehkki aadressid on eri tänavate järgi.
Kalev Vilgats: Jäätmekäitlus Kaevu majade moodi
25. aprill 2012, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olaf Esna on 20. sajandit Pärnus meenutades Pärnu lehe põhjal kirja pannud, et 1963. aastal valmis Kaevu tänaval neljas maja, milles oli ruumi toidukaupluselegi. Ühe kortermaja elaniku jutu järgi on kvartalis esimene Pärnusse ehitatud paneelelamu.
Kuue kortermaja ühised prügikonteinerid on ammusest ajast asunud majadevahelises siseõues elektri alajaama putka kõrval. Nende konteinerite juures käib vilgas tegevus ja sellest alljärgnev juttki.
Ühel hommikul bussi oodates rääkis Kaevu kortermaja elanik siinkirjutajale, kui nobedad on inimesed nii konteinereid kui nende ümbrust prügiga täitma. Sinna on kärul toimetatud teleriromu, vanast mööblist rääkimata. Kõige kurioossemad leiud on olnud tühjad küülikupuurid, mis kuidagi ei saa pärineda korterist.
Täiesti tavaline on, et heal järjel keskklassile viitav sõiduauto peatub konteinerite juures ja mustad prügikotid rändavad autost prügimahutitesse.
Kord küsinud muret kurtnud eakam naine prügitoojalt, miks ta oma jäätmed võõrastesse konteineritesse sokutab. Vastus oli, et õde elab Kaevu majades. Prügipisuhänd oli aga nii loll, et ütles huvi tundmise peale ka maja ja trepikoja ning korteri, kus ”õde” elavat. Juhuslikult oli küsija samast trepikojast ja teadis, et nimetatud korteris elab üksik mees, kellel pole mingit õde.
Kaaslinlane tunnistas, et juba krooni ajal olid neil suured prügiarved. Kogu manti ei saavat siiski panna ainult sõiduautoga prügitoojate arvele, oma panuse annavad ümberkaudsed eramud, kust pimeduse varjus on toodud prügi nii käru kui pangega.
Nagu meie inimestele omane ei suuda kuus kortermaja omavahel kuidagi kokku leppida, mida teha võõra prügi vältimiseks. Üks võimalusi on konteinerid lukustada.
Teine variant on panna raha kokku ja ehitada alajaama kõrvale kinnine varjualune, kuhu konteinerite juurde pääseksid vaid nimetatud majade elanikud. Nii või teisiti tuleb lahendada siis võtmete küsimus ja leppida kokku prügifirmaga.
Kui Kaevu majade inimesed ei taha maksta võõraste toodud prügi äraveo eest, on vaja leida väljapääs. Kuni mõtted teoks saavad, oskan soovitada vaid jälgida tähelepanelikult autode liikumist konteinerite ümber. Paljud taskutelefonid võimaldavad teha pilti ja leht saaks tutvustada lugejatelegi prügipisuhändu, kes oma jäätmed teiste konteineritesse poetavad.