Õiguskantsler Indrek Teder viis riigikohtusse Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu, väites, et see on Eesti põhiseadusega vastuolus.
Juhtkiri: ESMiga pole mõtet kiirustada
10. mai 2012, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti panus ESMi oleks kuni 1,3 miljardi euro suurune garantii, mis kujutab endast ligi veerandit meie riigieelarvest.
ESMi konks on asutamislepingus sätestatud kiirmenetluse võimalus, mille puhul ei otsustata raha eraldamist ühehäälselt, vaid 85 protsendiga häältest. Kiirmenetluse korral ei hakata Eesti arvamust küsimagi, ammugi ei saa me kasutada vetot.
ESMi puhul ei lähe midagi libedalt. Seda on näha sellestki, et 17 euroriigist on lepingu ratifitseerinud vaid Prantsusmaa, Kreeka, Portugal ja Sloveenia.
Selgus, mis mõjutab vägagi ESMi, peab tulema nädala lõpuks. Kõigi pilgud on Kreekal, kus valitsuse moodustamise mandaadi sai teisena vasakpoolse Syriza 37aastane liider Alexis Tsipras. Kui tal peaks valitsusliidu moodustamine õnnestuma, tühistab Kreeka laenulepped ja Euroopa Liidule ning Rahvusvahelisele Valuutafondile antud lubadused – see vastaks Kreeka valijate ootustele. Siis võivad ELi euroala rahandusministrid, Jürgen Ligi kaasa arvatud, ESMi endale sisse soolata.
Peaks Tsipras valitsusega jänni jääma, on veel kolmaski variant, mille äpardumisel ootaksid Kreekat pärast 17. maid ennetähtaegsed valimised.
Majanduslik ebamäärasus kestaks edasi ja praegune Euroopa ajakirjanduses mainitav 75protsendine tõenäosus, et Kreeka lahkub euroalast, suureneks veel.
Sellises olukorras sünnib kuu pärast riigikohtu otsus, kuid mingil juhul ei peaks Eesti tõttama oma hoiupõrsa oimetuks löömisega.