Hoiuste tagamisest ja hüvitamisest

, Tagatisfondi juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Penjam.
Andres Penjam. Foto: PP

Euroopa Liidus on hoiuste tagamine ja hüvitamine reguleeritud direktiiviga alates 1994. aastast. Vastavalt direktiivile peab igas liikmesriigis olema sisse seatud hoiuste tagamise skeem, mis tagaks pangakonto omanike kaitse.

Kui maksejõuetu pank tuleb sulgeda, korvab hoiuste tagamise skeem hoiustajatele hoiused teatava piirväärtuseni.

Hoiuste tagamise skeemid säästavad hoiustajaid osalemisest pikale venivas pankrotimenetluses. Peale selle sätestab direktiiv hoiuste tagamise ja hüvitamise olulisemad tingimused, sealhulgas ajavahemiku, mille jooksul õigustatud isikutele hoiusehüvitisi välja makstakse. Nimetatud direktiivile vastavad kõigi ELi riikide, sealhulgas Eesti siseriiklikud õigusnormid.

Tagatisfond

Eestis tegeleb hoiuste tagamise ja hüvitamisega Tagatisfond, mille eesmärgi, õigusliku seisundi ja tegevuse alused ja korra sätestab Tagatisfondi seadus. Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tegutseb 2002. aasta 1. juulist Hoiuste Tagamise fondi õigusjärglasena. Hoiuste Tagamise fond loodi 1998. aastal.

Tagatisfond tagab samuti investeerimisasutuste klientide, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja pensionilepingu sõlminud kindlustusvõtjate paigutatud vahendite kaitse. Selleks kogub Tagatisfond krediidi- ja investeerimisasutustelt, kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ja elukindlustusseltsidelt kvartaliosamakseid.

Tagatisfondi varade maht 2012. aasta märtsi lõpus oli 163,8 miljonit eurot, millest hoiuste hüvitamiseks ette nähtud varad moodustasid 160,9 miljonit eurot ehk 98 protsenti.

Hüvitamise katteallikad on Tagatisfondi vara ning vajadusel kas krediidiasutustelt või riigilt võetavad laenud.

Laenudele on võimalik riigilt taotleda riigi garantiid. Hüvitamisjuhtumil on Tagatisfondil õigus esitada nõue hüvitisena või toetusena makstud summade ulatuses vastavalt kas krediidi- ja investeerimisasutuse, pensionifondivalitseja või elukindlustusseltsi vastu, mis võimaldab Tagatisfondil oma vara taastada ja hõlbustab laenude tagasimakseid.

Hüvitised

Tagatisfond tagab ja hüvitab hoiused, mis on järgmistes krediidiasutustes: Swedbank, SEB, Eesti Krediidipank, LHV Pank, BIGPANK, Tallinna Äripank, Versobank (ärinimi kuni 6. maini 2012 Marfin Pank).

Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 100 protsenti, kuid mitte üle 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

Hoiuse hüvitise suuruse arvestamiseks liidetakse sama isiku ühes pangas asuvad kõik hoiused ja neile arvestatud intressid. Juhul, kui hüvitamisjuhtumid leiavad aset näiteks korraga kahes krediidiasutuses, makstakse ühele ja samale hoiustajale hüvitis välja eeltoodud tingimustel mõlemas krediidiasutuses.

Enamlevinud hoiuseliigid

Enamlevinud hoiuseliigid on raha arvelduskontol, nõudmiseni hoius, tähtajaline hoius, üleöödeposiit, kasutushoius, kasvuhoius, kogumishoius, lastehoius, säästuhoius, investeerimishoius.

Samal ajal ei hüvita Tagatisfond siiski kõikide hoiustajate hoiuseid. Hoiuste tagamise direktiivist tulenevalt võib liikmesriik teatavat liiki hoiused või hoiustajad jätta ilma võimaldatavast kaitsest.

Tagatisfondi seadusest tulenevalt ei hüvitata näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse ja finantsvahendajate hoiuseid, kuna nende teadlikkus riskijuhtimisest on kõrgem, võrreldes näiteks väikehoiustajaga, nagu eraisikud ja enamik ettevõtteid.

Hüvitamisele ei kuulu riigi ja kohaliku omavalitsuse hoiused; finantsvahendajate hoiused (krediidi- ja finantseerimisasutuste, kindlustusandjate, investeerimisfondide ja -ühingute ning fondivalitsejate hoiused); sama krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu hoiused; sama krediidiasutusega seotud isikute hoiused (juhatuse või nõukogu liige, audiitor ja nende lähisugulased); hoiused isikutelt, kellele kuulub sama krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist viis protsenti või enam ja nende lähisugulased; hoiused, mille omanikul on krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi (nende kohustuste ulatuses); rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud hoiused.

Päevaks, millest alates Tagatisfond on kohustatud hoiused hüvitama ehk hoiuste peatamise päevaks, loetakse järgmisi päevi: kuues tööpäev pärast krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamist, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva, krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev, kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise päev.

Hüvitise väljamaksmine

Hüvitiste väljamaksmist alustatakse hiljemalt kümne tööpäeva möödumisel hoiuste peatamise päevast. Väljamaksmine viiakse lõpule 20 tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates.

Hüvitis makstakse välja eurodes. Hüvitis makstakse välja sularahas või ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole ühe või mitme krediidiasutuse kaudu.

Kui Tagatisfond ei ole hüvitist 20 tööpäeva jooksul alates hoiuste peatamise päevast välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise, on hoiustajal õigus esitada nõue Tagatisfondi vastu.

Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega. Samal ajal säilib saamata jäänud summade puhul (juhul kui hoius koos intressidega oli suurem kui 100 000 eurot või tegemist oli näiteks isikuga, kelle hoiused ei kuulu hüvitamisele) hoiustajal nõudeõigus pankrotti läinud panga vastu.

Peale finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutuste, mille hoiuste hüvitamine on Tagatisfondi ülesanne, tegutseb Eestis hulk välisriikide krediidiasutuste filiaale.

Filiaalide hoiused on tagatud ja hüvitatakse välisriigi krediidiasutuse asukohariigi hoiuste tagamise skeemi poolt. Kuna hoiuste tagamise direktiivist tulenevalt kasutatakse kõigis ELi liikmesriikides ühesugust 100 000 euro suurust hüvitamise piirmäära, avardab see hoiustajate võimalusi oma raha paigutamisel ja parima hoiutoote valimisel kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes, sealhulgas välisriikide krediidiasutuste filiaalides, tundmata muret kaitse erinevuste pärast.

Hoolimata hüvitamise piirmäära samasusest, võivad hoiuste hüvitamise tingimused olla ELi riikide hoiuste tagamise skeemidel siiski mõnevõrra erinevad.

Seega tuleks enne hoiuse avamist filiaali kontoris täpsustada neid tingimusi, sealhulgas hüvitise väljamaksmiseks kasutatavat valuutat, mis alati ei pruugi olla euro. Arvestades viimase aja praktikat, maksavad välisriikide hoiuste tagamise skeemid hüvitise välja siiski filiaali asukoha riigi ametlikus valuutas.

Olgu siin näiteks AB Bankas Snorase Eesti filiaali hoiuste hüvitiste väljamaksmine eurodes 2011. aasta detsembris. Samuti on sellisel viisil hoiuste hüvitiste väljamaksmine kavandatud praegu menetletavas hoiuste tagamise direktiivis.

Muudatusettepanekud

2010. aasta juulis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta olemasolevat hoiuste tagamise direktiivi, et tõhustada pangakontode omanike kaitset, mis on osa ohutuma ja kindlama rahandussüsteemi loomisest ELis, et senisest paremini vältida ja ohjata kriise.

Olulisemad ettepanekud on hüvitiste järkjärgulise kiirema väljamaksmise, hoiustajate parema teavitamise ja hoiuste tagamise skeemide piiriülese koostöö kohta. Direktiivi ettepanekud peavad vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu, seejärel võtavad liikmesriigid need üle riigisisesesse õigusesse. Enamik direktiivi muudatusi jõustuks kavakohaselt juba 2012. ja 2013. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles