Poole aastaga ülekaalulisest heasse vormi

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Kaotada poole aastaga kaalust 17 kilogrammi ja teha pärast seda 40 kätekõverdust 30 sekundiga pole mingi kunst, kui pidada vähegi kinni toitumis- ja treeningkavast.

Mullu sügisel tekkis mul eesmärk proovida, kui heasse füüsilisse vormi on võimalik jõuda poole aastaga spordiklubi treeningutes osaledes. Suur eesmärk oli ka kaalu alandamine 101,6 kilogrammilt 85ni.

Eesmärkide täitmisel ulatas sõbraliku abikäe Tervise Paradiisi Spa&Sport spordiklubi koos treener Jaana Junsoniga. Jaana koostas mulle nii treening- kui toitumiskavad ja osalesin Spa&Sport rühmatreeningutes BodyPump, BodyCombat ning jõusaali ringtreeningus ja treenisin kindla kava järgi jõusaalis.

Algul osalesin veel Tervise Paradiisi ujulas vesijooksu treeningus, kuid tundsin üsna kiiresti, et see ei ole siiski minu jaoks. Kuigi treening on kahtlemata omanäoline ja sobib kindlasti inimestele, kes ei taha liigeseid üleliigselt koormata.

Treenitus tõusis tuntavalt

Alustuseks fikseerisin näidud, mida treenimise juures saaks omavahel võrrelda. Kehamõõtude areng on näha juuresolevalt graafikult. Kuid sellest isegi olulisemad olid Pärnu haiglas koormustestis käimine ja õla-, kõhu- ning jalalihaste testid, mis näitavad treenitust kõige paremini.

Koormustestiks on vaja perearsti suunamiskirja. Testi on vaja sellekski, et see annab ülevaate nii füüsilisest kui tervislikust seisundist. Läksin novembris koormustesti tegema üsna enesekindlalt ja olin isegi natuke uhke, kui jõudsin seal ratast vändates 250 W koormuseni. Pulss tõusis selleks ajaks 161ni ja kuna kumm oli täiesti tühi, sellega test lõppes.

11. mail läbisin koormustesti uuesti. Sedapuhku väntasin ratast 300 W koormusega ja kuigi pulss oli kõigest 142, jätsid meedikud minu pettumuseks testi pooleli. Ma ei saanudki päris täpselt aru, miks, sest jõudu oli mul veel küll.

Parim oli kahe testi võrdluses, et koormustaluvust iseloomustav näitaja MET oli tõusnud poole aastaga 9,6-lt 13ni (maksimum olevat 16).

Lihasvõimekuse hindamiseks lasi Jaana mul teha lihtsalt 30 sekundi jooksul kätekõverdusi, kõhulihase ette painutust ja kükke. Novembris olid vastavad numbrid 18, 19 ja 24.

Kordasime testi sel esmaspäeval ja üllatasin veidi iseennastki. Tegin hommikul 30 sekundiga 40 kätekõverdust, kõhulihast sama aja jooksul 25 korda ja kükke 32. Kõik järjest üksteise otsa.

Treenituse kasvust annavad aimu suurenenud raskused. Näiteks, kui sügisel tegin BodyPumpi treeningutes kükke 10kilose kangiga, siis praegu olen teinud juba 32kilosega. See võib tunduda pealtnäha väike raskus, kuid vastupidiselt jõusaalile, kus tehakse, kang turjal, lühikesi seeriaid, tehakse Pumpis kükke viis minutit järjest 100-120 kordust ühtejutti. Maksimumraskus, mida BodyPumpis üldse kasutada saab, on 42 kilogrammi.

Kehakaal langes eesmärgi, 85 kilogrammini, juba märtsiks ehk umbes nelja kuuga ja on nüüd viimased kaks kuud väikeste kõikumistega umbes samal tasemel püsinud. Sel kolmapäeval näitas kaal 84,1 kilogrammi.

Elustiil muutus

Selleks, et eespool kirjeldatud tulemusteni jõuda, tuli mul parasjagu rassida ja paljutki oma elus totaalselt muuta.

Esimese asjana tuli õppida teistmoodi toituma. Jaana koostas selleks toitumiskava, millest pidasin kramplikult kinni 3-4 kuud, pärast muutus toitumise jälgimine üsna automaatseks. Ühe kolleegi artiklis väljatoodud väide, kus ta võrdles kaalu langetamist toitumise ja trenni abil, oli veidi asjatundmatu, sest paljalt treenides, ilma toitumist jälgimata, ei ole võimalik maha võtta. Olen näinud seda nii mitme tuttava peal kui proovinud varem ise.

Nii pidin õppima sööma väherasvaseid toite, suhkur ja palju muudki väga head ja ebatervislikku kadus mu menüüst. Toiduportsjonid vähenesid, kuid sagenesid toidukorrad. Jaana soovitas rohkem suppe süüa ja seda olen viimastel kuudel usinalt teinud. Toitumine on aga väga individuaalne teema ja huvi korral peaks igaüks ise treeneri või toitumisnõustajaga konsulteerima.

Peale selle koostas Jaana mulle treeningkava ja eraldi kava jõusaali jaoks, mis vahetus iga kahe kuu tagant. Jõusaalis keskendus Jaana peamiselt mu harjutuste tehnikale ja rühti hoidvate lihaste treenimisele.

Treeningkava nägi ette liigutamist vähemalt viiel päeval nädalas tunnikese, kuid see hakkas muutuma umbes paari kuu pärast, kui trennis käimine sai osaks elustiilist. Mingil hetkel ei pidanud ma ette antud soovitustest enam üldse kinni ja käisin trennis nii palju kui tahtsin ja jõudsin. Maksimumiks kujunes 10 tundi nädalas ja neli tundi päevas.

Nüüdseks olen aru saanud, et selline enesetapmine on mõttetu ja annab hoopis vastupidise tulemuse. Sain teada, et olen küll võimeline neli tundi päevas treenima ja osalema kolmetunnisel BodyCombati maratonil, kuid see põhjustas ka selle, et mingil hetkel tekkisid mul ületreeningu nähud ja ma ei jõudnud enam üldse midagi teha.

Nii nagu Jaana ja teisedki targad on öelnud: “Treenida oskab igaüks, kuid hoopis olulisem on õppida puhkama.”

Kuigi mu trennieksperiment lõppes täidetud eesmärgiga 5. mail, olen käinud Spa&Sport klubi treeningutes edasi. Üritan käia paar korda nädalas jooksmaski. Distants varieerub 5-12 kilomeetrini. Kokku tuleb nädalas 6-8 tundi trenni.

Mu enesetunne on väga hea ja füüsiline vorm muutub endiselt üha paremaks. Treenimine on kujunenud minu jaoks nii tavaliseks, et vahel tunnen end isegi imelikult, kui kodust ilma trenniasjadeta välja astun.

Esimest korda elus jõudsin sel aastal selleni, et olen osalenud rahvajooksudel. Mõni jooks on suvel veelgi plaanis. Samuti on mul tekkinud vahepeal uued eesmärgid, mida ületada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles