Ruhnu uus laev Runö on riigile üle antud ja peaks lähiajal hakkama regulaarsõite tegema.
Parvlaev Runö jõuab peagi liinile
24. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Põhimõtteliselt on kõik pooled teinud vajalikud ettevalmistused selleks, et kõik laabuks viivitusteta, ning parimal juhul on Runö valmis liinile minema juba sel nädalal,” kinnitas veeteede ameti (VA) avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus.
Reedel kirjutasid VA ja aluse ehitanud AS Baltic Workboats alla laeva üleandmise ja heakskiidu protokollile.
Kuna laev on vallasasi, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid, tuleb see kanda laevakinnistusraamatusse. Pärast seda antakse alus üle operaatorile, Ruhnu laevaliini teenindajale AS Väinamere Liinidele, mille valmisolekust sõltub liini teenindamise algus. Tõenäoliselt juhtub see lähipäevil.
Ruhnlased ootavad
”Tegemist on Eestis esimese vastavalt kiirlaevakoodeksile ehitatud reisilaevaga,” märkis Lõhmus. “Kuigi veeteede ametit tellijana on häirinud laeva üleandmise hilinemine, mistõttu kannatavad need, kellele see laev on ehitatud – Ruhnu elanikud, võib hilinemistki arvesse võttes lugeda laeva valmimist heaks saavutuseks, mille üle tasub uhkust tunda.”
Seni on püütud ruhnlastele kuni Runö liiniletulekuni kõige hädavajalikumad veod tagada laevaga EVA-317.
Ruhnu vallavanem Aare Sünter ütles selle nädala algul Pärnu Postimehele, et ruhnlastele oleks suur pettumus, kui keegi järsku ütleks, et Ruhnu seda laeva ei saa ja see antakse mujale sõita.
“See oleks tõsine pettumus,” tunnistas Sünter. “Elasime üle suved, kus laev käis vaid korra nädalas või kaks korda kuus. Lennuk lendas küll ka, kuid selle kauba ja inimeste vedu oli väga piiratud. Nüüd see väike ootamine ei saa küll hullem olla.”
Vallavanema ütlust mööda on väikesaarele mandriga regulaarühenduse pidamine ääretult tähtis. Kaup tuleb suures osas mandrilt, kus mõnigi asi on odavam kui Saaremaal. Samuti on enamikul turistidel mugavam tulla Ruhnu Pärnust kui Saaremaa kaudu.
Mahutab 60 reisijat
Sünter avaldas arvamust, et 60 reisijat peale võttev parvlaev on küllalt väike, et saart mandrilt tulijatega mitte üle ujutada.
“Kui peaks tekkima “üleujutuse” oht, eks siis tule liiklust graafikuga korrigeerida. Praegu küll sellist hirmu ei ole. Kõik heatahtlikud, mõistlikud, endast ja teistest lugu pidavad inimesed on Ruhnu saarele igal ajal oodatud,” tähendas Sünter. Regulaarne ühendus mandriga on Ruhnul olnud eri intensiivsusega alates 2006. aastast.
Runö lasti esimest korda vette 27. aprillil Saaremaal Baltic Workboatsi laevatehases Nasva sadamas.
Ruhnu saarega Ringsu–Roomassaare ja Ringsu–Pärnu liinil ühenduse pidamiseks ehitatud katamaraani tüüpi parvlaev Runö mahutab vähemalt 60 reisijat ja kaubateki kandevõime on viis tonni, tekile saab paigutada kaupa või paar mootorsõidukit.
Laeva pikkus on 23,9 meetrit ja laius kaheksa meetrit, maksimaalne süvis 1,8 meetrit ja kiirus vähemalt 20 sõlme. Laev maksis on 3,8 miljonit eurot. Alust ehitati 2010. aasta detsembrist 2012. aasta aprillini. Parvlaev telliti Euroopa regionaalarengu fondi projekti „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine“ raames.