Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Voltveti häärberit hakkab kütma keldrikatlamaja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Voltveti häärberi võlvlaega keldriruumi valmib pelletküttekatlamaja, mida ehitab AS SA.MET, pildistamiseks tegi tööhoogu põgusa pausi Anatoli Burgas. | FOTO: Urmas Luik

Voltveti koolituskeskuse küttekulu väheneb kolmandiku võrra, sest hoonet hakkab kütma oma katlamaja, mille nagu küttetorustikugi ehitamise raha on eraldatud saastekvoodi müügist.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) Voltveti koolituskeskuses käsiloleva töö käsundaja on haridus- ja teadusministeerium ning tellija Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS).

Häärberis on peatöövõtja Pärnu firma AS SA.MET, mille töötanner 4041 ruutmeetrit ehk paras vutiplatsi suurune ala. Keldrisse ehitatud katlamaja torustik ühendatakse õpilaskodu ja -klassidega, mis asuvad mõni aasta tagasi ümber ehitatud kolmekorruselises endises õppetiivas.

Samal ajal sisetöödega, küttesüsteemide rekonstrueerimisega, käivad häärberi uuendamise välitööd AS Eston Ehituse egiidi all.

Võlvlaega katlamaja

PKHK Voltveti koolituskeskuse majandusjuht Mati Jassik rääkis, et samas keldriruumis oli katlamaja kuni Tihemetsa aleviku tsentraalkatlamaja valmimiseni 1960. aastate lõpul.

“Õpilased käisid kordamööda katelt kivisöega kütmas, vahepeal oli siin laoruum, nüüd paigaldame pelletküttekatla,” mainis Jassik. “Ega ehitajal siin kerge ole, sest tuleb läbi puurida võlvlaest ja paari meetri paksusest seinast, kust küttetorustik edasi üles viia.”

Peatöövõtja AS SA.METi juhataja Janus Metsa möönis, et nemad kui 1991. aastast tegutsev ehitusfirma on renoveerinud palju vanu hooneid ja ligi 180 aastat tagasi ehitatud häärber neid ei üllata, võrreldes selliste huvitavate töödega nagu Karula kiriku maakividest seinte taastamine või Pärnu Vanalinna põhikooli küttesüsteemide paigaldamine.

“Alguses oli projektis ette nähtud paigaldada siia must raudtoru, kuid see ei sobinud mõisa interjööriga ja on asendatud heleda terastoruga,” näitas Jassik saali allseina ääristavat soojust edasi kandvat torupaari. Tulemus on sobivaim võimalikest variantidest.

“Tööd alustades leppisime kohe kokku tellija ja järelevalvega, et mõistlik on musta raudtoru asemel kasutada teraspresstoru,” kinnitas Metsa. “Põhjus selles, et keldris on seintel palju nurkasid, mida on teraspresstoru liitmikega esteetilisem vormistada, see välistab ka ohtliku keevitustöö ja lõpptulemus on parim.”

Küttesüsteemi katsetused on plaanitud teha enne jaani.

Saastekvoodi tulu

Riik on teinud RKASile ülesandeks Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügist saadava raha eest korraldada ligi 500 objekti energiatõhususe tõstmine, investeerides neisse üle 146 miljoni euro.

Enamikus neist poolest tuhandest objektist projekteeritakse ja ehitatakse uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid, soojustatakse majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Nende tööde tulemusena väheneb energiatarbimine ja õhku paisatava süsihappegaasi hulk, vähenevad hoonete haldamise püsikulud ning paraneb sisekliima ja töökeskkond.

Kõnealuse CO2 projekti alusel saab RKASi kui töö korraldaja abiga tänavu energiasäästlikumaks Pärnumaal 35 hoonet, millest valminud on 13 ja töös 22, nende hulgas PKHK Tihemetsa õppehoone ehk Voltveti mõisa häärber.

Küttesüsteemide ehitamine peahoones ning nende ühendamine nõukogude ajal külge poogitud tiivaga maksab 93 254 eurot ja 67 senti, käibemaksu juurde arvestades veelgi rohkem, kuid siia summasse on arvatud katlaruumi ja katelde ehitamine häärberi keldris.

Kivipurustaja ootel

Tihemetsas kuulub RKASile sovhoostehnikumi kui õppeasutuse ajal rajatud varana ning haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel seitse kinnistut. Neist kuuele kui riigile mittevajalikule varale korraldab RKAS uute omanike leidmiseks enampakkumise.

“2011. aastal, kui kinnistud olid enampakkumisel, müüsime ühe aadressil Autodroomi 4, teistele enampakkumisel pakkumisi ei esitatud ja hiljem, kui kinnistud on olnud vabamüügis, ei ole nende ja neil asuvate hoonete vastu huvi üles näidatud,” selgitas RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm.

RKAS plaanib suvel jätkata kinnistute müüki.

“Arvestades asjaoluga, et osal kinnistutel asuvad hooned on väga halvas seisukorras, oleme kaalumas võimalust hooned lammutada, eelkõige puudutab see Asuvere 4 nelja ühiselamut ja Peahoone tee 3 endist sööklahoonet,” täpsustas Idnurm.

Kokkuvõtvalt märkis Idnurm, et RKAS kavatseb lähikuudel tegelda Tihemetsa kinnistute müügiga. Eelmisel ja selgi aastal on RKAS püüdnud hoida neile kuuluvaid maa-alasid vähemalt rahuldavas seisukorras, kuid hooned on kaitsetud sissemurdjate ees ja piirkonnas ei ole turvateenust osutavaid firmasid.

RKASI CO2 OBJEKTID PÄRNUMAAL

Saastekvoodi müümise tuluga CO2 projekti raames saab Pärnumaal aasta lõpuks energiasäästlikumaks 35 hoonet. Töös on 22 objekti, investeering kokku ligi neli miljonit eurot.

Valmis on 13 objekti:

* Tori vald: Tori hooldekodu Jõesuus, Tori lasteaed, Tori põhikool.

* Halinga vald: Pärnu-Jaagupi päästeteenistuse depoo.

* Pärnu: võimla Pühavaimu 19.

* Saarde vald: Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilaskodu, Lodja jahimaja, Tihemetsa spordikompleks.

* Vändra vald: Juurikaru põhikool, Kaisma rahvamaja, Pärnjõe põhikool, Vihtra lasteaed-algkool.

* Paikuse vald: Paikuse põhikooli võimla.

Investeering kokku ligi miljon eurot.

Andmed: Riigi Kinnisvara AS

Tagasi üles