Juhtkiri: Riigireetja saatus

Kaupo Meiel
, arvamustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pärnu Postimees

Eilsel tuhkapäeval jõudis kui mitte lõpuni, siis olulise vaheetapini taasiseseisvunud Eesti suurim luureskandaal, kui Harju maakohus mõistis omaaegse kõrge riigiametniku, riigisaladuse kunagise vardja Herman Simmi süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises.


Teenelise riigireetja pikaajaline teenistus kõrgetes ametites andis esimese ja tugeva hoobi Eesti kui kindla partneri mainele ülejäänud riikide silmis, kuid, mis seal salata, luurajad, reeturid ja nuhid on pääsenud Eestist võimsamateski riikides kõrgetele kohtadele.



Simmi karistamine tosina ja poole aasta pikkuse vabadusekaotuse ning veidi üle 20 miljoni krooni suuruse kahju hüvitamisega pole maksimum, millega riigireetjat saab karistada. Kohtuasi päädis kokkuleppemenetlusega, mille tõttu karistuski jäi väiksemaks. Simm jõudis Eestis Eesti vastu töötada palju kauem, kui ta selle eest kinni peab istuma.



Kokkuleppemenetlusest loobumine teinuks aga riigiprokuratuurile edasise protsessimise keeruliseks, seepärast oligi niisugune käitumine ilmselt ainuvõimalik.



Õigupoolest on riigile praegu Simmi saatusest olulisem teada täit tõde sellest, millised andmed tema vahendusel Venemaale või mõnda muusse riiki rändasid ning kes on need inimesed, kes Simmi kaudu võidi võõrriigi teenistusse värvata.



Üldine huvi selle vastu, millist infot ja millistele riikidele Simm edastas, on suur. Seega ootame, et üht-teist tuleb sellest siiski avalikuks.



Simmi saaga pole Harju maakohtu otsusega veel lõppenud, sest hagisid võib tulla teisteltki riikidelt, millele Simmi tegevus kahju võis põhjustada. Nii pole tema endagi saatus lõplikult otsustatud, kuid üks salajaste andmete kiirteid Eestist välja on suletud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles