Paljad jalad tahavad koorimist ja kreemitamist

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu meie naudime suvel vabadust, ihkavad varbadki kingadest välja päikese paistele peesitama.
Nagu meie naudime suvel vabadust, ihkavad varbadki kingadest välja päikese paistele peesitama. Foto: Elmo Riig / Sakala

“Mul on nii koledad jalad!” kurdab enamik pediküürija juurde tulnuist. Suvel, kui armastame lahtiste kingadega või hoopis paljajalu käia, kimbutavad paljusid kuivad ja lõhenevad kannad.

Nägu ja käsi on naised harjunud iga päev kreemitama, teine lugu on jalgadega. Kui külmal ajal jäävad need peitu, siis suvel lahtisi kingi kandes ei saa jalgu kuidagi tähelepanuta jätta.

Koorige ja niisutage

“Suvel tuleb võimalikult sageli paljajalu käia, see on jalgadele väga hea, kuid kindlasti peab jalgu pärast korralikult kreemitama,” rääkis Pärnu Estonia Medical SPA ilusalongi pediküürija Tiina Tillart.

Suvekuudeks võiks endale kujundada mõnusa harjumuse teha aeg-ajalt õhtul jalavanni. Selleks ei peagi spetsiaalselt aega näpistama, sest jalad saab vette pista kas või telerit vaadates. Vannivette tasub lisada meresoola või spetsiaalseid jalavannitablette, aga niisamuti sobib mõni jalutuskäigult või aiast nopitud ravimtaim.

Kel harjumus kingad nurka heita ja sageli paljaste jalgadega käia, sel kipub tallanahk paratamatult paksenema. Nii peab kindlasti jalgu koorima ja kasulik on paksendite eemaldamiseks muretseda kas pimsskivi või raspel.

Poodides, apteekides ja ilusalongides müüakse spetsiaalseid jalgade koorimise vahendeid, kuid väga edukalt saab hakkama ka kodus leiduvaga. “Näiteks segage kaerahelbed õli ja meega – see on jalgadele väga hea koorija. Pealegi on meel ju ravimisvõime,” soovitas Tillart.

Kohvipaks sobib samuti jalgade koorimiseks. Joote hommikukohvi ära ja tassiga duši alla toimetama. “Koorida võiks korra–kaks nädalas. Liiale minna pole hea,” lisas Tillart.

Valusad kannalõhed

Mõni inimene pole kunagi kogenud kannalõhesid, teisele on need iga suve lahutamatud kaaslased. Nende tekkel mängib rolli pärilikkuski, kuid veel tähtsam on pidev hoolitsus.

“Kuivad jalad,” nimetas Tillart lõhede tekkimise süüdlase. “Kui tekib kannapaksend ja seda ei eemaldata, tahavad kannad ikkagi hingata ja nii need lõhed tekivadki.”

Kreemitamise kõrval on ülioluline kogu organismi niisutamine. Vana tuntud tõde: suvel palavaga tuleb palju juua. Kui organism jääb janusse, hakkab nahkki kuivama.

Kel kannalõhed kerged tekkima, peaksid kindlasti iga päeva lõpus oma jalgu kreemitama või õlitama. “Kui kannad on juba väga kuivad, on õli isegi parem,” soovitas Tillart.

Apteekides ja ilusalongides on müügil spetsiaalsed sheavõiga hooldustooted, millel raviomadused. “Ka riitsinusõli on väga hea, olen ise proovinud seda ega ole pidanud pettuma,” ütles Tillart.

Kes tahab lihtsamalt läbi ajada, võib osta tavalise jalakreemi, aga asja ajab ära kehakreemgi. Tõhusalt toimib ka hanerasv, mida mõnes kodus veel talvisest külmetushaiguste perioodist kapis varuks on.

Kui muud käepärast pole, ent hädaabi kohe vaja, saab kas või toiduõliga katsetada. Kui sisse süüa sobib, siis miks kandadele määrida ei kõlba?

Eriti hästi toimib kreem või õli, kui pärast määrimist veel puuvillased sokid magamise ajaks jalga tõmmata.

“Kreemitamine tõepoolest aitab väga, jalg lihtsalt peab suvel saama kas või natukene lisaniisutust,” kinnitas Tillart. “Samuti tuleb organismi seest niisutada, vett juua.”

Kui aga kannalõhed juba sügavad ja valutavad või koguni veritsevad, tuleb kasutada spetsiaalseid lõikamisvahendeid, millega kodus kindlasti ise katsetada ei tohi. Siis tuleb minna arsti juurde või mõnda ilusalongi.

“Suurte lõhedega ei saa kahjuks ühe korra hooldusega probleemist lahti,” nentis Tillart. “Pigem vähem kui rohkem, sest kui korraga palju eemaldada, jääb kand hell ja hakkab kiiresti enda kaitseks paksu nahka kasvatama.”

Kodus pimsskivi või raspliga kannapaksendeid lihvides tuleb kindlasti jälgida, et hõõrutaks piki lõhet, sest risti hõõrudes läheb haav veel suuremaks.

Osa inimesi kardab paljajalu käia mõne seennakkuse saamise kartuses. Siin tunnistab Tillart, et kartusel on tõepoolest alust. Rannas või saunas käies võib tõepoolest jalaseene saada, kui organism nõrgem või jalal mõni pisike haav.

Seened kimbutavad

Kui käia kohas, kus liigub paljajalu inimesi, näiteks rannas, saunas, ujulas või mänguplatsil, oleks hea kasutada nii enne kui pärast desinfitseerivat vahendit. Sääraseid jala- ja küüneseent ennetavaid vahendeid leiab apteekidest. Tõsi, nendega ei tohi liiale minna, sest need kuivatavad jalanahka.

Kaua pediküürijaametit pidanud naine tõdes, et enamik inimesi tuleb spetsialisti juurde alles siis, kui ollakse jalgadega juba hädas ja häbenetakse. “Suurem osa inimesi tuleb tõepoolet jutuga, et “mul on väga jubedad jalad”,” jutustas ta.

Tegelikult võib inimesed jagada kahte: ühed hoolitsevad oma jalgade eest väga ja teised ei tee spetsiaalselt midagi. Osa seepärast, et ei viitsi, mõni aga ei ulatu oma varbaid puudutama.

Kokkuvõtteks tasub meelde jätta, et ilusate jalgade nimel ei olegi suvel vaja suurt muud teha, kui õhtul pärast pesemist korra kreemiga üle käia ja korra–paar nädalas paksenenud nahka koorida.

 

Pange tähele

* Peske igal õhtul korralikult jalgu.

* Tehke meresoolaga jalavanni.

* Kuivatage eriti hoolikalt varbavahed.

* Kraapige riivi või pimsskiviga kandadelt paksendid maha.

* Korra–kaks nädalas koorige jalgu.

* Kreemitage jalgu iga päev.

* Varbaküüsi lõigake sirgelt, et vältida küünte sissekasvamist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles