Madu tuleb kaugele ümber kolida

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tahate kodu lähedal nastiku naabrusest lahti saada, viige madu vähemalt kahe kilomeetri kaugusele.
Kui tahate kodu lähedal nastiku naabrusest lahti saada, viige madu vähemalt kahe kilomeetri kaugusele. Foto: Ants Liigus

Need, kel kodu ümber nastikud või rästikud end elama sättinud ja soov neist roomavatest naabritest lahti saada, võivad nüüdsest infotelefonil abi küsida.

Olgu kohe öeldud, et Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Rästikumürk on ohtlik nii inimese kui kodulooma tervisele, kuid nastik on inimesele täiesti ohutu. Ometi kardab suur osa inimesi mõlemat sedavõrd, et ei suuda nende naabrusega kuidagi leppida. Nii asusidki keskkonnaamet ja Eestimaa loomakaitse liit (ELL) madudega hädas olijaid aitama.

Roomajate tapmise asemel saab nad viia looduslikku keskkonda ja sellega tegelevadki ELLi liikme Balti herpetoloogia ühingu (BHS) spetsialistid, seletas ELLi roomajate ja eksootiliste loomade spetsialist Kadri Võrel.

Peale telefoni teel nõu jagamise tulevad spetsialistid mõnel pool kohale ja toimetavad maod ise eemale. “Pärnumaal ei saa me iga kord kindlasti lubada, et kohe tulla saame, aga võib-olla õnnestub seegi,” rääkis Võrel.

Kohale tullakse pigem siis, kui maaomanik näeb rästikut iga päev, sest siis on tõenäoline, et madu on spetsialisti saabudeski nähtav. “Kui inimene helistab, et tal on nüüd ämber rästikule peale keeratud, läheme võimalusel kohe kohale,” sõnas Võrel. “Aitamas käivad need inimesed, kes on ise mao omanikud ja kellel on mürgiste madudega ringikäimise kogemus.”

Nastik tahab niiskust

Rahvasuus levivad jutud, et rästikud ja nastikud elavad eri paigus ja et kui maja ümber on näha nastikuid, siis rästikuid seal pelgama ei pea.

Võreli kogemus lükkab selle arvamuse ümber. “Kohati on mõlemad koos elanud,” kinnitas ta. “Sama lugu on siilidega. Mu oma aias elavad siilid ja aeg-ajalt rästikud koos ning mõnikord juhtub siia nastikki.”

Nastikud eelistavad niiskemat kohta. Kui hoovis on veesilm, on suurem tõenäosus, et nastik sinna tuleb. Nastikutele meeldivad samuti sõnnikuhunnikud ja kompostikastid, sinna nad munevad oma munad ja seal soojas keskkonnas kooruvad nende järglased.

Rästikut peljates tasub silmas pidada eelkõige kivihunnikuid, kiviktaimlaid ja hekialuseid.

“Mõlema mao puhul on väga oluline jälgida, et aed oleks pidevalt korralikult niidetud, sest madala muru sisse nad meeleldi ei tule,” rõhutas Võrel.

Veel on kasulik hoida kodu ümbrus oksa- ja kivihunnikutest vaba ning liikuda jalgu trampides, sest madu pigem põgeneb inimese eest. Madusid peletavad eemale vibratsiooniga töötavad vahendid, näiteks mutipeletajad. Muruniitjast tulev vibratsioon ei meeldi neile samuti.

Kolme kilomeetri taha

Kui on õnnestunud oma kodu ümber madu kinni püüda, tuleks ta viia vähemalt kahe–kolme kilomeetri kaugusele, sest lähemalt tuleb madu tagasi.

“Tasub vaadata, et uus koht oleks pinnase poolest võimalikult sarnane kohaga, kust madu toodi, ja et teisi maju ligidal poleks,” soovitas Võrel. “Kui rästik püüti kivide vahelt, võiks ta viia teise, kaugemal asuvasse kivihunnikusse.”

Transportida tuleb madu pisikeste õhuaukudega kinnises nõus, aga jälgida, et augud oleks ikka küllalt pisikesed, et roomaja läbi ei poeks.

Kui inimene saaks oma kodu ümbruses maost eemale hoida, siis koer ja kass kipuvad tõenäoliselt madu ründama ja madu loomulikult ründab vastu. “Kassid on üldjuhul vastupidavamad ja maomürk neile suurt häda ei tee, aga koeral võib tekkida tugev turse. Väiksed koerad, kes saavad näost hammustada, võivad surra,” rääkis Võrel.

Kui rästik aga inimest hammustab, tuleb võimalikult vähe liikuda ja palju lamada, hammustuskohale panna külm kompress ja juua palju vett. Alkoholi tarbimine sel puhul on vastunäidustatud ja žguti panek lausa ohtlik.

Madude suhtes nõustati elanikke mullugi ja Võreli jutu järgi oli helistajaid palju. Enamasti on inimesed mõistvad, aga mõni kardab madusid väga. “Hirm on kohati lausa paaniline,” nentis spetsialist. “Olen näinud inimest, kel nastikut nähes pisarad lausa voolasid ja kes värises üle keha. Korra oleme soovitanud isegi kiirabi kutsuda, sest inimene oli meeletus paanikas.”

Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võib võtta ühendust meilil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles