Neljapäeval avatakse Pärnu muuseumi näitusesaalis Jazper Zoova näitus "Võrkskulptuurid/Mõttejaamad", mida võib käsitleda kui suuremat ülevaadet kunstniku loomingust.
Pärnu muuseumis avatakse Jasper Zoova isiknäitus
20. juuni 2012, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Jasper Zoova valis mitme aasta eest oma kodulinnaks Pärnu, tõi ta kaasa kunstimõtlemist, mida linnas varasemalt nappis. Zoova on mitmekülgne intimist, ainulaadne lüürik, kes siirdab unistustesse ja utoopiatesse absurdi.
1990ndatel eksperimentaalse kunstnikuna tunnustust võitnud Zoova tegevussfäär on säilitanud mitmekülgsuse. Eri ajajärkudel on ta katsetanud kõikides tuntumates kunstimeediates. Jasper Zoova kunstnikuraamatutes leiab mõttetihedat teksti ja imetabaseid lugusid ullikeste kohtumistest kosmose ja Buddaga ning neil on koht Eesti graafikakultuuris, ta tegutseb samuti maalijana ja installaatorina ning teeb koostööd sound-art kunstnikega.
Pärnu Muuseumi näitusesaalis kohtub publik Zoova originaalsete võrkskulptuuridega, mis mõjuvad oma läbipaistvuse ja õhuliste vormidega. Kunstnik valmistab peenest traatvõrgust õhulisi muinasjutuloomi, kellest kuulsaimad, Eesti kunstimuuseumi kogudesse kuuluvad "Ükssarv", "Öökull", "Pimedad oravad", mis valmisid 2003 aastal, on Eestit esindanud ka rahvusvahelistel näitustel.
Pärnus näeb töid varasemast perioodist - lisaks ülalmainitutele esitatakse kunstniku vennale pühendatud skulptuuri "Musitseeriv Rohutirts", mis on ühendatud muusikainstrumendiga teremin, mille abil muudetakse skulptuur puutetundlikuks antenniks ning vaataja, kes asetab käe skulptuuri lähedale, paneb rohutirtsu helisid genereerima. See interaktiivne skulptuur on valminud koostöös Tallinna sound-art kunstnik Raul Kelleriga.
Töid on näitusel kolmes eri mahus: suured tööd nagu "Draakon", "Skorpion" ja “Küllusesarv ehk saba neelav Kuningmadu", mis on täidetud Pärnu kunstnike poolt hoolega kogutud ja pestud pakendiprügiga.
Keskmises mahus tööde "Aiapäkapikk", "Tigu", "Koer" jt. kõrval näeb mikroskoopilist tasandit 10 senitmeetri pikkuste loomadega "Kiikükssarv", "Draakon", "Ilves" jt., mida eksponeeritakse kuldse tikandiga punastel sametptjadel ja mis on valminud koostöös Tallinna noore kunstniku Merle Buckoveciga.
Kokku on näitusel väljas 31 uuemat ja vanemat võrkskulptuuri.
Näitusel lisanduvad loomaskulptuuridele ka kompositsioonid inimestega – siingi on ülekaalus kaasajastatud mütoloogiline aines ja näha saab töid "Esimene kosmonaut Kuul Mr. Armstrong" ja "Esimene naine Eva", keda eksponeeritakse ühise grupina.
Näituse teises osas “Mõttejaamad“ tutvustab Zoova oma teisi loomingutahke. Pealkiri “Mõttejaam” on Zoovale iseloomulik kujund, kantud usust utoopiliste maailmade olemasolusse ja võimalusse, et saaksime neid soovikorral ühendada . Erinevates meediates valminud tööd visualiseerivad mõtterännakuid kõiksusesse, nende hulgas lampidega valgustatud neli maketti "Unejaam", "Esoteerika jaam", "Ökoloogiline jaam", "Militaarjaam". Ühendavaks lüliks on traadist antennid, mis aitavad püüda ja väljendada erinevaid mõttevorme.
Näitusel eksponeeritud videosalvestused dokumenteerivad suveetenduste dokumentasioone "Reis ma ei tea kuhu" 2009 ja "Saabastega Kassiprintsess" 2011. Lisaks 2008 aastal valminud must-valge animatsioonfilm “Paralleel Eu”,mis kuulub samuti Kumu kollektsiooni ja on käesoleval näitusel dialoogis võrkskulptuuriga “Usklik lehm”.
Näituse kujundas Villu Plink. Näitus jääb avatuks 15. augustini.