Läinud nädalavahetusel toimus Raplamaal Vana-Vigalas 11. festival “Hard rock laager” mis tõi kokku rokilembelist publikut nii Eestist kui välismaalt.
“Hard rock laager” tõi kokku rokisõbrad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivalialaks olnud suur jalgpalliplats täitus telkidega juba neljapäeval ja algul tekkis lausa kahtlus, kas see plats suudabki kõikide rokisõprade telke mahutada.
Nimelt oli rahvast oli eelnevate aastatega võrreldes palju rohkem ja seda kinnitas fakt, et üritusele müüdi massiliselt pileteid.
Kahel päeval astus “Hard rock laagris” üles 22 esinejat, kellest üheksa olid välismaalt. Kokku nägi Vana-Vigalas bände kaheksast riigist.
Kui päevasel ajal esinenud bändide publik oli veidi hõredam, siis õhtuste esinejate ajal täitis fänniarmee lavaesise kiiresti.
Telkimisplatsil liikunud info kohaselt oodati enim esinema Tallinna electro-industrial-bändi Freakangel, kes hiljem lavalaudadel kuulajate ootusi õigustas.
Teisel õhtul esinenud No-Big-Silence’it tabas väike ebaõnn, kui keset esinemist hakkas helisüsteem tõrkuma ja läks mitu minutit, enne kui kontsert sai võimsalt jätkuda.
Peale kontsertide pakkus laager külalistele palju muud. Võimalik oli käia tünnisaunas ja laupäevahommikune heviaeroobika tõmbas käima isegi kõige närtsinumad kujud.
Üks festivali tõmbenumbreid oli kindlasti telk, mille juures toimusid noa- ja kirveviskevõistlused. Julgemad said noaloopimist harjutada juba päev varem. Müstikatelgis sai tõmmata vesipiipu ja vahvat meelelahutust pakkusid noored, kes sülgasid ja neelasid tuld.
Kui reedel oli laagri ajal ilm nagu tellitult päikeseline, siis teisel päeval tuli siiski tiba vihma.
Rokisõpru see ei häirinud, sest tänuväärt Rocki telk jagas tasuta vihmakeepe, mis marjaks ära kulusid.
Kohalik poodki oli end korralikult varustanud, et kustutada külaliste janu, kuid pühapäeval olid näiteks alkoholiletid tavapärasest märgatavalt hõredamaks jäänud.
Üritus oli põhjalikult läbi mõeldud. Viisakad turvamehed valvasid korra järele ja laagripäevad möödusid negatiivsete vahejuhtumiteta. Kui laagri tänavuneaastane logo ütles: “Parim rahvas, raskeim muusika”, siis täpselt nii oligi.