Linnud ründavad kortermaja elanikke

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus

Pärnu Metsa tänava korrusmajade elanikud ei julge lapsigi hoovi mängima lasta, sest elamute katustel pesitsevad väikeste poegadega tiirud ründavad inimesi nii metsikult, et mõnel ohvril on suisa veri lahti. Lindudega võidelda tuleks aga juba enne pesitsemist.

“Linnud ründavad maja ümbruses üsna valimatult kõiki,” teadis Metsa 14 elav Svetlana Takk. “Lapsed ei saa hoovis olla, sest linnud ründavad ootamatult nii eest kui tagant. Ükspäev tulin poest ja mööda tänavat tulid kaks nooremapoolset meest. Ootamatult ründasid neid tiirud, nii et üks kukkus suisa käpuli maha ja hakkas midagi karjuma.”

Naise kinnitusel kuulis ta juba paari kuu eest ventilatsiooniavast häälte järgi, et midagi on teoksil, kuid inimesi on tiirud rünnanud umbes kuu.

Majahoidja käib kiivriga

Samas majas elav Algis Peters kirjeldas, kuidas linnud pikeerivad viiekorruseliste elamute vahel hoovis üle inimeste pea ja üritavad neid nokaga lüüa. Paar korda on olnud isegi veri taga.

“Tundub, et linnud kuidagi valivad: mõne inimese suhtes on nad agressiivsemad kui teise suhtes,” ütles Peters. “See jama hakkas pihta siis, kui randa toodi need pudulojused. Ilmselt polnud tiirudel enam kuskil pesitseda ja kolisidki meie juurde. Varasematel aastatel pole neid siin olnud.”

Seepärast ostis Metsa 14 ühistu oma majahoidjale Endel Kirkile kiivri, et too saaks oma elu ohtu seadmata elamu ümbrust koristada.

“Kui tohiks, laseks nad ükshaaval maha,” avaldas Kirk oma pahameelt katuseasukate suhtes. “Aga midagi ju nendega teha ei tohi. Oleme pöördunud eri instantside poole, kuskilt abi ei saa.”

Põhjust, miks linnud nõnda kurjad on, et sõgedalt peaaegu iga tänaval patseerijat ründavad, ei osanud Kirk öelda. Mehe kinnitusel ei ole majaelanikud tiirudele ega nende poegadele midagi teinud ega lindude rahu häirinud.

Vastupidi: nagu teadis kõrvalmajas Metsa 16 elav Ljubov Šinkevitš, olevat lindudel majade vahel suisa paradiis, sest paar kõrvalmaja pensionäri toitvat neid.

“Üks esimese korruse vanainimene viskab aknast välja maha kalarootse, saia ja isegi sardelle,” rääkis vene keelt kõnelev Šinkevitš. “Siis tulevad akna alla kokku nii kassid, kajakad kui varesed. See on täielik pornograafia! Kui palusin tal see asi lõpetada, käskis ta mul Venemaale tagasi kolida. See oli mulle suur solvang.” Loomade pidusöögi lõpetavat Šinkevitš omakorda nii, et viskavat nende suunas aknast vett.

Ükski majaelanik koos Pärnu Postimehe ajakirjanikega Metsa 14 katusele tulla ei söandanud, küll laenas Kirk igaks juhuks oma kiivrit ja luuda.

Katusel ühtki linnupesa silma ei hakanud, küll oli seal kuus kuni kaheksa linnupoega, kes omal jalal liikudes otsisid end üksteise vastu surudes varju katuseorvadest. Samuti oli katus kaetud lindude väljaheidetega.

Linnud piidlesid mõnda aega meie pea kohal tiirutades, kuid kui lähenesime poegadele, asusid kaks tiiru meid pikeerides ründama. Hoidsin luuda üleval ja linnud rapsisid selle ülemist serva. Ilmselt jäid lindudele tõesti meie näod meelde, sest toimetuse fotograafi ründas üks tiirudest hiljem all hooviski enne autosse istumist.

Lindude vägivaldsust näitasid katusel vedelnud paari tiivulise laibad. Ilmselt oli tegu suleliste omavahelise arveteõiendamise ohvritega.

Ainus lahendus on ennetus

Nii käib osa Metsa 14 ja 16 inimesi õues, vihmavari püsti käes, et end kuidagigi lindude vastu kaitsta, sest muud nad teha ei oska.

Petersi jutu järgi on majaelanikud helistanud ühele ja teisele poole, kuid abi ei ole nad siiani saanud kuskilt. “Oli öeldud, et seni kui on munad, võib pesad maha lükata, aga kui pojad kooruvad, ei tohi enam midagi teha,” rääkis ta.

Keskkonnaameti looduskaitseosakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnade järgi ei olegi Pärnu Metsa tänava elanikel praegu suurt muud teha, kui oodata ja kannatada.

Nimelt ei tohi looduskaitse seaduse järgi lõhkuda lindude pesitsuskohti, kui seal on lennuvõimetud pojad.

Ainus erand on, kui linnud muutuvad inimeste elule ja tervisele ohtlikuks. “Kajakaliste puhul on see üsna lootusetu, sest nad on väga agressiivsed ja pesade lõhkumine sellisel ajal ei pruugigi aidata,” nentis Koitjärv.

Samuti ei ole keskkonnaametniku teatel Eestis ühtki instantsi, mille poole sellise häda korral pöörduda. Majaomanik peab olema ise valvas ja ennetavalt kevadel enne pesitsusperioodi katusele tehtud pesad lõhkuma.

“Pesade tegemise takistamine on ainus viis suviste probleemide ennetamiseks,” tõdes Koitjärv. “Ajal, mil linnupojad kasvavad lennuvõimeliseks ja lahkuvad pesast, on vanadel lindudel põhjust pesa enam kaitsta. See periood kestab tõenäoliselt veel paar nädalat, sellal soovitan majaelanikel säilitada rahu ja võimalusel hoida noorlindudest eemale. Kui pojad pesast lahkuvad, tuleks aga pesitsuspaigad kohe lõhkuda.”

Keskkonnaametniku teatel on seda laadi juhtumid mereäärsetes linnades üsna sagedased ja kortermajade lamekatused on kajakalistele kujunenud tüüpiliseks pesitsuspaigaks nii Pärnus, Tallinnas kui mujal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles