Ligemale 49 000 euro eest kahe aasta jooksul kajastub pärnumaalaste osavõtul keskaeg üritustel, mille esimene avalik esitlus toimus Pärnu hansapäevadel ja jätkub kuu lõpus lõunanaabrite juures Kuldigas.
Euroopa raha toetab keskaja kajastamist Pärnumaal
13. juuli 2012, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuldigasse sõidavad Pärnu lahe partnerluskogu (PLPK) koordineeritava projekti järjekordsele keskajahõngulisele ettevõtmisele kümneliikmeline esindus ja Pärnu Kunstide maja Pöial-Liisi koor festivali korraldajate kutsel.
PLPK juhatuse liige, Häädemeeste abivallavanem ja kõnealuses projektis kodukoha esindaja Toomas Abel ütles, et keskaja temaatika on päevakajaline partnerriikides ja eestlased võtsid sellekohase teatepulga üle Soome partnerilt Karhuseutu Leader-tegevusgrupilt.
Palju võimalusi
Külainimeste tegevust mitmekesistavat ettevõtmist rahastab Leader-meetmest maaelu arengu Euroopa põllumajandusfond, millest tehakse investeeringuid maapiirkondadesse PLPK ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti kaudu.
Eestil kui ühel projekti partnerriikidest on korraldada kuus üritust (õigemini viis, sest Pärnu hansapäevad on möödanik).
Pärnumaalased hüppasid keskaja vankrile põhjanaabrite kutsel, sest Karhuseutu tegevusgrupp otsis oma keskaja turu korraldamiseks ettevõtlikke kaaslasi. Leidiski. Temaatika ja tegevuskava kujunes läinud novembris Prantsusmaal ühisarupidamisel.
“Maapiirkondade arengule suunatud Leader-meede ärgitab uuenduslikkusele, sellele, mida pole varem tehtud, lootuses, et see annab rohkem eneseteostusvõimalusi, mitmekesistab seltsitegevust. Keskaja teema on populaarne, meie partnerriikides Portugalis ja Prantsusmaal eriti, sellega tegeleb palju inimesi, see on turismiäri: käsitööliste toodete turustamine,” selgitas Abel tausta, mis eemalseisja esialgu õlgu kehitama paneb ja võib viia mõtted suurte inimeste teatritegemisele tõsiselt võetavate ettevõtmiste, näiteks või küla kiigeplatside rajamise asemel.
Aga rahvusvahelises mõõtmes on keskaja festivalide projekt arvestatav ettevõtmine, mis tihendab kultuurisidemeid ja täiendab ajalooteadmiste pagasit.
Ürtidest hobusteni
Pärnus projekti avakohtumisel olid kohal kõik partnerid, eestlaste kõrval LAG “Darisim paši!” Lätist Kuldiga piirkonnast, Portugali tegevusgrupid Adirn ja Adritem ning Prantsusmaalt Pays Rythenois. Järgides Leader-meetme üht põhisuunda: kogemuste vahetamine eri riikide maainimeste ja tegevusgruppide vahel, külastades talusid, seltse, ettevõtteid, mis on saanud programmist tegevustoetust.
Külalistest paljud olid esimest korda Eestis ja võõrustajad näitasid neile vanaautode taastamist Saugas OÜ Extis, Tõstamaa mõisat, Cotze söögimaja, Sassi talu ratsaspordikeskust, Tamme aiandus- ja ürditalu, Sauga avatud noortekeskust.
Ennast näitasid PLPK ja keskaja festivalide projekti kaasatud Vallikääru aasal. Küllap jäi hansapäevade arvukatele külastajatele silma prantslaste esinduse puidutreial Julien Cavaille, kellele Varbla muuseumi direktor Rene Kask oma vanavara hulgast oli 70 kilomeetri kauguselt kohale sõidutanud mehaanilise treipingi. Aga ka sepp Gilles Granon ja keraamik Martine vanden Broek või lakeerija Severine Vequard ning viiuldaja, akordionist ja laulja Michel Lacombe. Keerulised nimed, aga põnev tegevus nagu Läti esinduse tekstiilikunstnikelgi, kes õpetasid huvilistele endisaegseid kangatrükivõtteid.
Eesti supp
Rahvusvahelisel projektimaastikul hästi orienteeruva Abeli jutu järgi on lõunapoolsetele partneritele tarvis selgitada, et sel ajal, kui neil uhkeid losse ja linnu ehitati, elati meil suitsutaredes.
“Oleme püüdnud selgitada, et eestlaste keskaeg on sakslaste ja vallutajate aeg ning talupoja eluolu, alguses oli neil kummaline vaadata meie takuseid rõivaid, millest on välja arenenud meie rahvarõiva elemendid,” mainis Abel.
Aga eestlased leiavad teistelt õppimise kõrval oma üllatusmomendidki, näiteks looduslähedased toidud alates võilillekohvist, mille keetmise nippe teab taimetark ja võilillefestivalide algataja, PLPK tegevjuht Mercedes Merimaa.
Missugune talupojasupp aga lätlaste tellimisel Kuldigas pajas keema hakkab, ei tea Abelgi veel. Eesti supp, mis muud. Igal juhul õpivad keskaja festivalist osavõtjad, kuidas talupoeglikul keskajal lõkke peal pajas supikulpi keerutati.
“Usun, et paljud meie partnerluskogu piirkonna inimesed on saanud ideid, kuidas välja tulla rutiinist, kinnitust ja soovi teha teistsuguseid asju kui seni,” arvas Abel.
Kogemuste pagas
Enda ja teistegi ürituste eestvedajate kontosse kandis Abel selle, et varasemast palju rohkem teatakse suurte rahvusvaheliste ürituste korraldusest. Sellest, kuidas viis–kuus partnerriiki esindavat rühma vastu võtta, majutada neid erisoovide järgi, toitlustada.
Iga projektikohtumise naelaks peaks kujunema ühine õhtusöök keskaja stiilis, selle pakuvad vastuvõtjad, nõutav on ajastu kostüüm, menüüs, serveerimisel ja meelelahutuses järgitakse keskaja stiili. Pärnus toimus õhtusöök keskaegse Tallinna värava kohvikus, võõrustajate ajastutruude kostüümide eest kandis hoolt Tiina Tõnismäe ja SA Tõstamaa Mõis korraldas keskaja riietuse ja stiili õpitoad neile, kes harjunud teksades ja T-särgis traavima. PLPK-l on nüüd võtta igaks keskaja festivali ürituseks stiilsed kümme komplekti rõivaid.
Neid kehakatteid läheb vaja juulis Lätis ja augustis Portugalis, kus pärnumaalaste tegevusgruppi esindavad teiste hulgas rahvamuusik Olavi Kõrre oma õpilase Marie Laanistoga, kelle esinemist kuulasid hansapäevadel nõudliku kõrvaga festivalikorraldajad Portugalist.
Tuleval aasta mais oodatakse PLPK esindust käsitööliste, muusikute ja keskaja elustiili näidetega veel kord Portugali, juunis Prantsusmaale ja “Keskaja festivalide” nelja riigi kuus planeeritud kohtumist lõpevad Soomes Ulvilas.
“Arvestades keskaja stiili suurt populaarsust Euroopas just maksujõulisema publiku hulgas, võib selle stiili laiem kasutamine käsitöös, isetegevuslikus ja professionaalses kultuuritöös anda senisest hoopis rohkem võimalusi nii Eestis kui mujal Euroopas,” kinnitas Abel. Lisades, et niisama tähtis on kultuurisidemete kujundamine, osalejate maailmavaate mitmekesistamine ja silmaringi avardamine.
“Keskaja festivalid”
* Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi maapiirkondadesse tehtavate investeeringute toetusel toimuv kaheaastane Leaderi rahvusvaheline koostööprojekt.
* Projekti on kaasatud Eesti, Läti, Portugal, Soome ja Prantsusmaa.
* Eesmärk on keskaja elustiili, käsitöövõtete, muusika, toitude propageerimine, turismi ja väikeettevõtluse arendamine.
* Eestis koordineerib tegevust Pärnu lahe partnerluskogu Leader-meetmest ning rahastusorganisatsioon on põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet.
* Eelarve on 49 053 eurot, kahe aastaga toimub kuus kohtumist.
* Avakohtumine toimus Pärnu hansapäevade ajal.
Andmed: Pärnu Postimees