Kahes kodumaakonna külas, need on Lindi ja Soometsa, käivad viimased ettevalmistused, et öelda laupäeval tere neile, kes tulevad uudistama, kuidas maarahvas elab ja millega tegeleb.
Lindi ja Soometsa küla avavad oma väravad
17. juuli 2012, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevakava koostamine ja rõõmus sebimine on ajendatud külade ja väikelinnade liikumise Kodukant Eesti esimesest projektist “Avatud külaväravad”, milles üle riigi osaleb 30 küla. Suurem jagu tutvustab ennast sel, väiksem osa tuleval laupäeval.
“Paljast kinnitusest, et maal on tegusad inimesed, ei piisa,” ütles kõnealuse projekti juht Külli Volmer. “Meie eesmärk on näidata, et Eesti küla elab ja koos toimetades suudetakse mägesid liigutada. Avame väravad ja kutsume vaatama, mida kujutab endast tänapäeva tegus küla, kuhu inimesed tahavad tulla ja jääda.”
Lindi piirkond
Eestis on 4437, Pärnumaal 324 küla, neist igaühel on oma nägu, eestvedajad ja lood.
Audru valla Lindi küla ühitab külaväravate avamise kooli 85. aastapäevaga ja sündmuste keskpunkt ongi vana koolimaja, mille õuel on selle haridustempli mälestuskivi. Naabrusesse metsatuka varju jääb Lindi aas, omaaegse haridusseltsi varumaa, kuhu piirkonna elanike, Pärnumaa Kodukandi ühe sädeinimese Jüri Kiviranna ja MTÜ Lindi Külaseltsi tegususega valmisid kõlakoda, kiik, väljakäigud ja valgustatud parkla, platsi piirav lattaed ja üle Lindi oja puidust kaarsild.
Külaseltsi esimehe Marge Massa teatel on Lindi aas ajalooliselt kujunenud kohalike pidude korraldamise koht, kooliajal oli seal spordi- ja mänguplats. Ala uuendamise toetusraha kirjutas külaselts välja maaelu arengut toetavast Leader-programmist.
Külaväravate avamisel on võõrustaja rollis üle 300 elanikuga Lindi kõrval Kõima, Saulepa, Kabriste, Marksa ja Liu küla. See Lindi külade piirkond võib ennast tutvustada kui Guinnessi rekordi püstitamise kohta, sest 14. juunil 2008 Kabristes korraldatud kantrifestivalil oli rivis 2354 tantsijat. Lius on OÜ Liu Paat säilitanud rannarahvale omase paadiehituse ja remondi ning Lindil asub maakonna üks moodsamaid lasteaedu-algkoole rahvamaja ja raamatukoguga.
“Paarkümmend inimest on hõivatud “Avatud külaväravatega”, õmbleme selleks päevaks oma küla pidurüüsse ja teeme huvilistele vaatamisväärsusi tutvustava rattaretke, jalgrattaid saab kohapealgi laenutada,” rääkis Marge Massa. “Sõidame Liu Paadi juurest läbi, et anda enam-vähem ülevaade, mis see küla on.”
Keskpäeval avab Lindi värava pidulikult mereäärse uue koolimaja juures. Samas peetakse kohaliku toodangu laata “Ise tehtud, hästi tehtud”, kuuleb Lindivisiooni parimaid palu, saab õppida seltskonna- ja line-tantsu Kaie Segeri juhendamisel.
Külaselts astub käsikäes kooliga ja üks mõtete tõukajaid on direktor Kaire Narva, tema ja õpetajate panus jõuab “Avatud külaväravate” ajal kohalike ja uudistajateni. Ülemerenaabrid Kihnust toovad muusikalist külakosti ning eestimaise toidu ja koduõlle pakkumiseks avatakse sadamakõrts Virve Juures.
Külaväravad jäävad pärani ka ajaloolise koolimaja juures, kus kokkutulek algab kontsertetendusega “Tere taas, vana kool!”, esineb särav rahvatantsuansambel Kajakas ja õhtu jätkub Lindi aasal simmaniga.
Soometsa tere
Häädemeeste valla Soometsa küla juhtlause on “Tegus küla soode ja metsade vahel” ja see Lindist elanike arvult kolm korda väiksem maakoht võib uhkustada selle üle, et ehitas taasiseseisvunud Eestis esimesena ühistegevusega endale külamaja. Nurgakivi panemise au jagas kohalikega riigikogu esimees Ene Ergma, nagu ka hoone pidulikku avamist 17. augustil 2005. aastal.
Ettevõtmiste eestvedaja on MTÜ Soometsa Külaselts, mille liikmed valmistuvad õhinal näitama, mis selles hajuskülas tehakse ja kui kaunis on Luitemaa looduskaitsealale jääv piirkond.
Soometsa külamaja juures rääkisid seltsi liikmed Hiie Lainela, Ülle Raap ja Leili Merila, et linna- ja kaugemalt rahvas saab avatud külaväravate päeval hingata saastamata maaõhku ning näeb pärisloomi: lehmi, hobuseid, lambaid, jäneseid, keda ümbruskonna taludes peetakse. Soometsa sai hakkama sellegagi, et korraldas tunamullu Pärnumaa esimese lemmikloomade päeva, mis kujuneb kohalikuks tavaks.
Päeva kavas on külalugude vestmine, käsitöö ja kohaliku toidu töötoad, hobuvankris sõitmise võimalus, retked luitemetsa teejuhiga, loodusfotode näituse avamine, lasteetendus “Okasroosike” ja simman Viljandi kultuuriakadeemia muusikutega.
Kohalikud valmistavad külakostiks värsket salatit oma aiasaadustest, küpsetavad vahvleid ja pruulivad koduõlut.
Soometsa on hajusküla, ligi seitse kilomeetrit pikk, ja 40 siinset majapidamist jääb teest kaugele. Külas elab karjakasvatajaid ja põlluharijaid, ehitajaid ja näputöötegijaid, arste, lauljaid, aednikke, kokkasid ja teistegi elualade esindajaid, aga ka riigiametnikke, kellest mitu on rakendatud “Avatud külaväravate” ja teistegi kohalike ettevõtmiste vankri ette. Külal on oma lipp, logo ja pikaaegsed tavad.
“Meie eesmärk siin on, et oma inimestel on koht, kus käia, aga tahame veel näidata, et see küla elab ja tegutseb, me ei pea häbenema maja ja ümbrust, oma küla ja tööd,” ütles külaseltsi juhatuse liige Hiie Lainela.
Sädemega inimesed
Kodukandi projektile euroõla alla pannud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius mainis Kodukandi kodulehel, et kõnealune ettevõtmine võimaldab kõigil, kel huvi, ise veenduda külakogukondade elujõulisuses ja mitmekesisuses ning tutvuda külade sädeinimestega.
“Usun, et see mõjutab paljude mõttemaailma ja paneb idanema soovi leida endale kodu maal,” mainis Laius.
Projektijuht Volmeri sõnade järgi annab ettevõtmine aimu tänapäeva külaelust inimestele, kellel on side maaeluga hapraks jäänud. Ja sellele, mis vägi peitub neis inimestes ja külades, kes suudavad kohalikud koos tegutsema panna.
“Soovime tegutsemise pisikuga nakatada neid, kellel on tahe oma elukeskkonna parandamiseks midagi teha, ja kutsume külale külla, rõõmustame iga külalise üle, jagame meeleldi kogemusi,” mainis Volmer. Lisades, et avalikkust saab kaasata Kodukandi aasta küla valimisel, sest tegemist on tegusate ja toimekate küladega.
Volmeri jutu järgi tegid külade valiku liikumise Kodukant maakonnaühendused.
“Olulised olid kogukonna koos toimetamine ja külaelanike soov oma väravad avalikkusele avada,” lausus ta.
Kõnealuse ettevõtmise kohta ootab Kodukant tagasisidet ja ettepanekuid, mida saanuks paremini teha.
“Kõik, mida külades näidatakse, on tehtud paljude inimeste vabatahtliku panusena suure entusiasmiga,” selgitas Volmer. “Pole vaja tuua võrdlust suurte üle-eestiliste traditsiooniliste üritustega, tegemist on tavaliste külade ja inimestega ning tegijaid võiks tunnustada väiksemate edusammude puhulgi.”
Projekt “avatud külaväravad”
* Külade ja väikelinnade liikumise Kodukant Eesti esmakordne ettevõtmine.
* Eesmärk on näidata, et Eesti küla elab ja koos toimetades teevad kohalikud suuri tegusid, väärtustades maaelu, parandades elukeskkonda.
* Eesti 4437 külast osaleb projektis 30, need on Kodukandi aasta külad või sellele nimetusele pürginud.
* Pärnumaalt avavad oma väravad Audru valla Lindi ja Häädemeeste valla Soometsa küla, mõlemad sel laupäeval, 21. juulil.
Andmed: Pärnu Postimees