Üle Sauga jõe viiva vastse silla ehituse selgroog on murtud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valatud betooni peab stabiilse ja madala temperatuuri hoidmiseks ja pragude vältimiseks seitse päeva jõeveega kastma.
Valatud betooni peab stabiilse ja madala temperatuuri hoidmiseks ja pragude vältimiseks seitse päeva jõeveega kastma. Foto: Ants Liigus

Üle Sauga jõe rajatava silla ehitusel on selgroog murtud, raskemad ja vastutusrikkamad tööd on möödunud plaanipäraselt.

Pikka aega suikunud sillaehitusel on hoog sees ja oktoobri lõpuks avatakse see liiklemiseks.

Silda rajava Läti ettevõtte SIA TVA Constructioni töödejuhataja Konstantin Zabrockise sõnade kohaselt on aga enne valmimist veel palju tööd teha, kuid ta loodab, et Pärnut kaunistab sügise keskpaigaks kvaliteetne insenertehniline saavutus, mis on välimuselt ilus ja lihtne.

“Alguses ehitas hoopis teine firma, aga nende projekt ei näinud kõike ette,” tõdes Zabrockis. „Nii tegime päris uue projekti ja alustasime niisama hästi kui nullist.”

Vastutusrikkaim osa edukalt seljataga

Ehitusel sai valmis betooni valamine, mis töödejuhataja sõnade kohaselt on väga vastutusrikas protsess.

“Betooni valamine on kõige tähtsam osa, 25 tundi järjest tehti tööd,” rääkis Zabrockis. “Alustasime 16. juulil kell seitse hommikul ja vahet pidamata tegime kuni järgmise päeva hommikuni.”

Töödejuhataja selgitusel on see vajalik, et betoon oleks kui üks suur tükk. Muidu ära kuivades ei ühine lisatud osa enam sellega ja tekivad praod.

“Kui maja betoonitööde juures võib protsess peatuda, siis silla valamisel ei tohi juba alustades enne lõpetada, kuni valmis on,” ütles Zabrockis.

Selle tõttu jälgiti nädal aega ilma, et looduslikud jõud takistuseks ei saaks. Vihma tõttu pidigi algul varasemaks plaanitud tööd paari päeva jagu edasi lükkama.

“Meil väga vedas, et töö ajal üldse vihma ei tulnud ja saime probleemideta valmis, isegi kui linnas sadas, oli meil siin kuiv,” rääkis Zabrockis.

Vihma korral oleks töödejuhataja selgitusel pidanud vett hakkama pumpama ja seda betooni seast eraldama, sest muidu kannatanuks kvaliteet.

Vastutusrikas töö ei ole aga täielikult lõppenud, sest nüüd peab valatud betooni seitse ööpäeva jõest võetud veega kastma, et temperatuur ühtlane ja madal püsiks. Vastasel juhul võivad tekkida praod.

Kivistumise protsess võtab aega viis päeva, kuid kastetakse veel kaks päeva edasi, et vältida mikropragusid.

Temperatuuri kontrollimiseks on betooni sees anduriteks torud, kus on vesi. Seda vett mõõdetakse regulaarselt, et teha kindlaks betooni temperatuur. Üle 60 kraadi ei tohi see kivistumise protsessi ajal tõusta.

Kokku valati 1005 kuupmeetrit betooni, mis kaalub ligi 3500 tonni.

Tehniliselt keerukas armatuur

Zabrockise sõnade järgi ei olnud betooni valamine kõige raskem osa. Tehniliselt keerukaim oli armatuuri püsti sättimine, mis on umbkaudu 220 tonni metalli. Seda tuli väga korralikult teha, sest see on see, mis silla kuju ja kogu konstruktsiooni koos hoiab.

Kogu silla ehitamise raskus aga seisneb SIA TVA Constructioni töödejuhataja jutu järgi selles, et jõgi voolab pidevalt alt läbi ja ilma kallite lisaelementideta ei saaks seda teha.

“Vesi mängib kogu aeg, kui 70 sentimeetrit tõusis, pidime ehitama tammi betoonpumba ette, et see ohtu ei satuks,” tõi Zabrockis näite.

Silla ehitus võtab kogu ajast 20 protsenti, ülejäänud osa on ettevalmistustööd. “Kuu aega läheb armatuuri ja betooni peale, viis kuni kuus kuud enne seda teeme aga ettevalmistust,” selgitas Zabrockis.

70 meetrit pikk ja 4,5 meetrit kõrge

Via Baltica Pärnu läänepoolse ümbersõidu osa tuleb 70 meetrit pikk ja aastate keskmisest veetasemest 4,5 meetrit kõrgem. Sillale rajatakse kaks sõidurada koos nelja meetri laiuse jalg- ja jalgrattateega, mis eraldatakse autoliiklusest piiretega. Kui sild ise valmib oktoobri keskpaigaks, siis teede ehitus võtab samuti omajagu aega ja plaani kohaselt peaks see liikluseks olema avatud oktoobri lõpuks.

Sauga sild, mis jõe vasakkaldal toetub Pärnu linnamaale ja paremkaldal Audru valla maale, läheb maksma ligikaudu kaks miljonit eurot, millest ligi 80 protsenti tasub Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond, ülejäänu eest maksab Eesti riik.

Uue silla üle Sauga jõe on projekteerinud AS EA Reng ja AS Cowi. Seda ehitab Läti firma SIA TVA Construction, mis on Pärnu ümbersõidutee rajamiseks moodustatud konsortsiumi alltöövõtja. See koosneb kolmest firmast: Lemminkäinen Eesti AS, AS TREV ja AS Teede REV-2. Silda võib erandjuhul ületada 360tonnine eriveok, 2000. aasta suvel samas kohas valminud ajutine sild kandis 60tonnist koormat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles