Positivuslasi mudamülkad ja vihmasadu ei murdnud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendkuningriigi bänd SBTRKT pakkus “Positivusel” vapustava muusikaelamuse.
Ühendkuningriigi bänd SBTRKT pakkus “Positivusel” vapustava muusikaelamuse. Foto: Enrico Järna

Möödunud nädalavahetusel tuhandeid inimesi kokku toonud Baltimaade suurimaid ja kirevamaid muusikafestivale „Positivus“ üllatab iga aastaga aina enam ning rahvast oli taas rohkem kui mullu.

Korraldajate soovitused võimalikult mugavaks kohalejõudmiseks pidasid paika: kella viie paiku hakkasid tõepoolest nii auto- kui inimjärjekorrad pikenema, kuid ootusärevuses ja heatujulisi positivuslasi ei paistnud see morjendavat.

Kogu inimnätsu seast lontumatelgi kulus autoga Salacgriva jõudmisest telgivaiade maasse sutskamiseni kõigest paar tundi. Kes higistada viitsis, sai arvatavasti vähem kui tunniga peamiste administratiivtoimingutega ühele poole, hoolimata sellest, et nii mõnelgi artistil, ajakirjanikul ja melomaanil nappis infot, millist värvi käepaeltega telkimisalasse sisenemine lubatud on.

Tülpinud piletimüüjaid ei paistnud külastajate segadus karvavõrdki häirivat. Üllatavalt aktsendivabas inglise keeles “I don’t know” hääldamine oli suurel osal müüjatest kenasti selgeks harjutatud. See-eest oli sõbralik festivalipublik aldis jagama informatsiooni, mida enda jaoks vähegi oluliseks peeti.

Fekaaliavangardistide kohati üllatava värvikusega jagatud soovitusi, millal ja milliseid välikäimlaid tasuks külastada, võis telkla igalt kohvinimeliselt tänavalt kuulda ohtralt.

Eestlaste osakaal suureneb iga aastaga

Et mitte liiga pessimistliku eestlase muljet jätta, vaadakem festivalil kõige olulisemat. Tuleb tõdeda , et vägevaimat artistide plejaadi ei leia isegi Soomest „Flow“ festivalilt ja Damien Rice’i, SBTRKTi, Oyti, TNGHTi, Friendly Fiersi – kiire läbilõige programmijuhtide äärmiselt hea maitsega valitud artistidest – seas mõjus isegi üks peaesinejatest, Keane, imalalt.

Säärase mastaapsusega festivalil, kus lavasid on enam kui viis, on ainult hea, et luuslanki löömiseks, söömiseks ja kõige muuga tegelemiseks, mis ei hõlma kontserdipublikus seismist, tuleb aega röövida heade kontsertide arvelt, sest vapustavate artistide seast tuli paratamatult eelistusi leida. Aga valikute tegemine oli võimalikult raskeks tehtud.

Eriti meeldiv on festivali üha enam kasvav lokaalsus ja eestlaste osakaalu suurenemine. Eesti artistid nagu Zebra Island, Oyt, Eskimo, Elephants from Neptune jpt, kes paitaksid ühe ürituse raames kõrvu, on vist Eestis peale Tallinn Music Weeki üsna raske leida.

Müts maha ka kodumaa poegade, Tele2 Arena ehk Positivuse pealava mänedžeri Mihkel Sirelpuu ja DJ Questi ees, kes Red Bull Music Academy lava elektroonilise rütmimuusikaga täitsid.

Tundus, et eeskätt jäid artistid ise sooja ja vastuvõtliku kuulajaskonnaga rahule.

Pärnu bändi Sibyl Vane’i heliproovi ajaks oli lava ette kogunenud juba suur hulk inimesi ja kontsert peeti maha telgitäiele rahvale. Üsna täpse ajagraafikuga „Positivusel“ anti neile meeleolukal kontserdil luba lisalugudekski.

Kene Vernik Mimicryst tõdes, et läti publik on üks parimaid. ”Rahvas tuleb esinejatega kaasa ja on väga lõbus,” tunnustas ta.

Kolleeg tunnustab korraldajaid

Eesti hiphopifestivali üks peakorraldajaid Kalev Rundu jäi „Positivuse“ korraldusega rahule. “Festivalikorraldajana julgen öelda, et oli tipp-topp üritus, korraldus oli hea,“ tunnustas ta. „Väga positiivselt üllatas heli paljudel lavadel ja see, kui palju rõhku oli pandud visuaalsele küljele ehk ekraanidele ja valgusele.“ Rundule jäi silma seegi, et söögikohti oli palju ja tualette puhastati pärit tihti – suurürituse puhul on ju peale muusika palju muudki olulist, mis hea mulje loomisel kaasa räägib.

Kuigi „Positivuse“ esinejate listist jagub melomaanidele tagantjärele avastamisrõõmu mitmeks kuuks, võib vahetu kogemuse rahulolu tunda igaüks, kes ei kuulunud selle seitsme protsendi hulka festivalirahvast, kes telkimisalalt välja ei jõudnudki. Dürüm Kebabs mind oma toiduga haiglasse tilgutite alla ei saatnud ja need kontserdid, kuhu ka vihma kiuste minemata jätta ei saanud, laadisid kupli alla eredaid mälestuspilte.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles