Keskkonnainspektsioon üllitas „Keskkonnajärelevalve aastaraamatu 2011“, mis sisaldab keskkonnajärelevalvega tegelevate asutuste statistikat, tutvustab mulluseid muutusi järelevalves ja kirjeldab värvikamaid keskkonnarikkumisi.
Keskkonnajärelevalve aastaraamat kõneleb Pärnustki
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
28. juuli 2012, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim muutus keskkonnainspektsiooni mulluses tegevuses on seotud kriminaalmenetluse seadustiku muudatusega, mis annab inspektsioonile õiguse uurida ja menetleda keskkonnaalaseid kuritegusid iseseisvalt.
Samuti hakkasid mullu oktoobrist kehtima kalade röövpüügiga tekitatud kahju hüvitamise uued määrad, kus kahjusumma arvutamisel korrutatakse isendite arv või nende kaal vastavale kalaliigile kehtestatud kahjumääraga. Kui tegemist on tõsise rikkumisega, nagu loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, püügiviis või püügikoht, korrutatakse kahjumäär viiega.
Seega võib röövpüügiga kaasnev keskkonnakahju üsna lihtsalt ületada “olulise kahju” määra, mis toob kaasa kriminaalasja alustamise.
Aastaraamatus tuuakse näide Pärnust, kus kalur püüdis lubatud seitsme nakkevõrgu asemel 27 võrguga. Võrkudes olnud 75 kilogrammi ahvena pealt tuli viiekordset kahjumäära rakendades keskkonnakahju suuruseks 2812.50 eurot, mis tõi kaasa kriminaalasja algatamise.
Pärnust on aastaraamatus teinegi näide. Sügisel teavitati keskkonnainspektoreid Pärnu jõel elektriga kala püüdvatest meestest.
Keskkonnakahjuks hinnati kõnealusel juhul 380 eurot, mis ei toonud kaasa kriminaalasja algatamist, küll aga väärteomenetluse, kusjuures mõlemale vahele jäänud mehele määrati 1000 eurot trahvi.
Juba 2001. aastast töötab keskkonnainspektsioonis ööpäevane teabetelefon 1313, millel saab muuhulgas anda vihjeid nähtud keskkonnarikkumistest.
Aastaraamatu andmete põhjal tuleb inimestelt vihjeid loodusrikkumiste kohta aasta jooksul sadu, kusjuures kalapüügi eeskirja rikkumise kohta kõige rohkem.
“Suurema osa rikkumistest panevad toime harrastuskalapüüdjad,” kirjutatakse aastaraamatust. “Eeskätt seetõttu, et harrastajate arv on suur, hinnanguliselt 300 000 kalastajat. Keskkonnakahju tekitavad aga pigem kutselised kalurid, kes püüavad alamõõdulist kala või kasutavad püügiks lubatust väiksema silmasuurusega püüniseid.”
Mullu eemaldati Läänemerest ebaseaduslikke või mahajäetud nakkevõrke üle tuhande, neist 813 Pärnumaa vetes. Kalapüügiõiguste rikkumisega jäädi eelmisel aasta Pärnumaal vahele 201 korral.
Palju kaevatakse saastunud õhus leviva haisu üle, näiteks Pärnumaal mullu enam kui 80 korral. Jäätmekäitluse korda rikuti Pärnumaal eelmisel aastal 32 korral.
Üldtendents aastaraamatu põhjal näitab looduskeskkonna rikkumiste arvu kahanemist. Keskkonnainspektsiooni arvamuse kohaselt on selle tinginud inimeste paranenud suhtumine loodusesse ja keskkonnajärelevalve tõhustamine.