Sport võiks olla mõnus ajaviide

Tallo eestvõttel Kilingi-Nõmme spordihalli rajatud squash’iruumi kasutatakse hoolega ja seal toimuvad võistlusedki. Foto: Urmas Taul

Peaaegu kogu elu Pärnumaal Kilingi-Nõmmes tegutsenud Toivo Tallo on teinud koos sõpradega usinalt trenni, korraldab praeguseni Saarde vallas ohtralt tervisespordivõistlusi ja juhib spordihuvilise inimesena kohalikku spordihalli.

Tänavu 42aastaseks saanud Tallo on silmaga nähtavalt heas vormis. Pärnu Postimehe fotograafile poseerides haarab mees kohaliku spordihalli jõusaalis mõlemasse kätte 24kilogrammise sangpommi ja hakkab neid suurema vaevata üles loopima. Kui lehemehed imestavad, kui kaua Tallo niimoodi jätkata suudab, vastab mees rahulolevalt: “No 30 korda võiks ju ikka jõuda.”

Spordipisik tuleb kodust

Sealjuures ei pea Tallo end eriliseks jõusaali kasutajaks. Heal juhul korra nädalas satub sinna. Kuid sangpommidega on ta tuttav juba lapsest saadik.

“Isaga sai võidu sangpommi tõstetud ja mingil ajal tuli tal alla anda, seda mäletan küll väga hästi,” meenutas Tallo muiates. “Usun, et isade seisukohalt on huvitav pingutada senikaua, kuni nad saavad lastest jagu. Arvan, et igal vanemal on hea meel, kui lapsed saavad neist paremaks.”

Tallo arvates mängib inimese kujunemisel üldse suurimat rolli kodu ja nii on ka spordiga: kui inimene saab kodust spordipisiku, elab ta aktiivset elu, kui mitte, on ehk vähem aktiivne.

“Mul on selles suhtes vedanud, et minu vanemad olid sportlikud ja olen neile selle eest tänulik,” kinnitas ta. “Isa tegi valdavalt raskejõustikku ja võimlemist. Tal ei olnud eesmärgiks ühelgi alal tippu jõuda, vaid et mitmekülgselt sporti teha. Neid alasid, mis teha sai, ka tehti.”

Nii oli koos noorema õe ja vennaga üsna aktiivne lapsepõlv Tallolgi.

1992. aastal lõpetas Tallo kehalise kasvatuse eriala kergejõustiku rühmas Tallinna pedagoogilise ülikooli ja nii on valdav osa kergejõustikualadest talle tuttavad. Suuremal või vähemal määral on ta kergejõustikku harrastanud enamiku oma elust.

2003. aastal avastas Tallo tänu sõber Toomas Hallopile enda jaoks jalgrattaspordi, millega ta tegeles aktiivselt 2008. aastani, kui võistlustel saadud karm vigastus tõmbas sellele peaaegu kriipsu peale.

“Ega ma trenni nii väga teinudki, paar korda nädalas käisime sõitmas, aga igal nädalavahetusel olid võistlused,” meenutas Tallo. “Sellest piisas, et olla Elioni rattasarjas stabiilselt esisajas. Ega mul enamat eesmärgiks olnudki. Aga võistlus on võistlus, sa ei lähe sinna niisama kaasa jõlkuma.”

Ühel 2008. aasta suvisel rattavõistlusel kukkus kaasvõistleja Tallo ees suurel kiirusel ja Tallo ei suutnud konkurendile otsasõitu vältida. “See suvi möödus, kaks kätt kipsis,” meenutas ta.

Tallo sõnade kohaselt pani õnnetus teda tõsiselt asjade üle järele mõtlema ja ta tegi elus pärast seda kannapöörde.

“Pidasin sõpradega 1995. aastast saeveskit. Sellele ja sportimisele kulus enamik minu ajast ja pere oli jäänud tagaplaanile,” avas Tallo. “Mul on peres kolm last ja ühelt maalt pead tegema elus valikuid: kas töö, pere, hobid või midagi muud. Mina valisin sel hetkel pere.”

Sport tahab suunamist

Tallo loobus pärast õnnetust tööst saekaatrist ja kandideeris 2008. aastal valminud Kilingi-Nõmme spordihoone juhatajaks. Sellel ametikohal ta nüüd töötabki.

Sporti teeb Tallo loomulikult edasi. Vihase võistlemise asemel võtab spordiklubi Saarde üks eestvedajaid sporti nüüd mõnusa ajaviitena.

Pärast sangpommidega poseerimist haaras Tallo squash’ireketi ja näitas fotograafile kadestamisväärseid oskusi pallisaaliski.

“Ma ei teadnud tegelikult squash’ist enne midagi,” tunnistas Tallo. “Kui olin spordihalli juhataja konkursi võitnud ja halli alles ehitati, vaatasin, et siia on plaanitud väga palju inventariruume. Pakkusin välja, et inventari meil nii palju pole, teeks ühte ruumi kas või mäiteks squash’isaali.”

Mees kontakteerus Eesti squash’iföderatsiooniga, mille abiga rajati Kilingi-Nõmme spordihoonesse väga korralik squash’iväljak, mis annab silmad ette linna omadelegi.

Tänavu talvel osales Tallo esimest korda Pärnumaa meistrivõistlustel. Oma lemmikaladeks peab ta jätkuvalt kõike kergejõustikuga seonduvat. Nendel aladel näeb teda aeg-ajalt võistlemas valdade ja teistel kohaliku tähtsusega võistlustel. Loomulikult käib ta vanast harjumusest koos sõpradega ratastki sõitmas.

Saarde valla ühe spordi eestvedajana on Tallo mõõdukalt murelik Kilingi-Nõmme suurepäraste spordirajatiste alakasutamise pärast. Spordihoone kõrval saab sügiseks uue kuue kohalik staadion, metsa all on terviserada, kuhu teine kohalik mees, Tanel Menning, on vedanud talviti mitu aastat projektiraha eest sisse suusaraja.

Rääkimata spordihallist, kus on peale eelpool nimetatute võimalik mängida sulg-, korv- ja võrkpalli. Toimuvad rühmatreeningud.

“Näen, et maja on natuke alakasutatud,” ütles Tallo. “Noori võiks spordihallis rohkem käia. Aga eks oma osa mängib siin suunav pool. Minu vanemad suunasid mind spordi juurde, võib-olla praegu ei ole lapsevanematel niipalju selleks aega.”

Oma osa mängib Tallo arvates seegi, et Kilingi-Nõmmes peaaegu polegi treenereid. Ega lapsigi jagu iga ala jaoks.

“Jalgpall on Kilingi-Nõmmes väga populaarne,” tõdes Tallo. “Õnneks on meil siin väga head noored jalgpallitreenerid. Võib-olla ongi see põhjus, miks ma suvel ei näe lapsi saalis, sest nad mängivad väljas jalgpalli. Ja populaarne koht on jõusaal.”

Veel kiitis Tallo Pärnu Mai Squashiklubi eestvedajat Eino Vaaralat ja Eesti tippu kuuluvat pärnulannat Aliis Allast, kes aitavad Kilingi-Nõmmes korraldada squash’itreeninguid.

Aktiivselt kasutatakse suveaia kõrvale rajatud skate-parki.

“Noored ise rajasid selle ja rõõm näha, et kasutavad väga aktiivselt,” tähendas spordihalli juhataja.

Tagasihoidlikus seisus on väikelinna kunagine paraadala korvpall. Kuigi Eesti korvpalli meistriliigas mängib praegugi nõmmekaid, nimekaim neist vahest viimastel hooaegadel Tallinna Kalev/Cramo nimekirja kuulnud Marko Riis, jäävad linna korvpalli hiilgeajad siiski aastate taha.

1980. aastate esimeses pooles moodustasid Eesti naiste korvpalli koondnaiskonna sisuliselt vaid Kilingi-Nõmmest pärit neiud ja sellest räägivad kohalikud siiani uhkusvärinaga hääles.

Omal ajal toimus Kilingi-Nõmmes korvpalli linnasari, mis oleks võrreldav praeguse Pärnu PMKLiga.

Sõpruskonna tegemistest said võistlused

Saarde valla spordikalender on aukartustäratav ja teeb ilmselt enamikule valdadest silmad ette. Spordiklubi Saarde eestvõttel mahub Kilingi-Nõmme spordiaastasse rohkem kui 25 sündmust. Suur rõhk on squash’il, võrkpallil ja jõualadel, mida on harrastatud traditsiooniliselt Tihemetsa ümbruses.

“Spordiürituste korraldamisega on nii, et keegi peab lihtsalt tahtma neid teha, sest muidu neid poleks,” lausus Tallo. “Meie ürituste korraldamine kasvas välja sõpruskonna tegemistest. Ühel päeval muutsime ürituse avalikuks, tegime plakati ja kutsusime teisi osalema.”

Nii ongi Saarde vallas igal vähegi mõeldaval tähtpäeval mõni temaatiline võistlus. Näiteks lihavõtete ajal on vallas toimunud juba kümme aastat võrkpalliturniir neljastele tiimidele. Tegu on olnud nii populaarse ettevõtmisega, et rekordaastatel ei ole kõik soovijad võistlema pääsenud.

Suvel toimuvad rammumehe võistlused ja lamades surumise jõukatsumised.

“Ilusate ilmadega oleme teinud võistlusi suveaias,” rääkis Tallo. “Vanemad inimesed soovitasid, sest vanasti oli suveaias peaaegu iga kuu mõni raskejõustikuvõistlus. Mõte oli hea ja inimesed tulid vaatama küll.”

Kilingi-Nõmmel on isegi oma sarivõistlus “Saarde atleet”, mis koosneb kahest etapist. Sel pühapäeval on linnakeses triatlon, millel on mitme raskusega distantsid. Oktoobri alguses võivad kõik soovijad aga osaleda Kilingi-Nõmme staadionil mitmevõistlusel, mis koosneb meestel kaheksast ja naistel kuuest alast.

“Eks alati saab paremini teha ja enesekriitika kulub ära,” tunnistas korraldaja. “Vahel olen mõelnud, miks ma teen 13 osaleja pärast triatloni, aga siis tõdenud, et teen seda ikkagi enda pärast ja kui suudan teistelegi asja mõnusaks teha, on see boonuseks. Võistlused on mõeldud Saarde valla elanikele, aga osaleda võivad kõik. Olen küll kuulnud kriitikat, miks võõraid võistlema lubame, viivad auhinnad ära, aga kuidas sa ära ütled. Ikka ju kutsud kõiki osalema. Kui keegi on tugevam, siis on.”

Tallo kinnitusel on sportimine oluline tulemusele vaatamata.

“Kui sa end üldse ei liiguta, hakkad seda ühelt maalt tunnetama,” ütles ta. “Noorena on energiavarud suured, aga hiljemalt pärast 40. eluaastat hakkad tundma, et midagi on nagu kehas valesti. Eks igaüks tunneb seda omal nahal ise. Minu jaoks on sport olnud kogu aeg elustiil ja usun, et see jääbki nii.”

Saarde valla spordisündmusi

* SK Saarde noorte karikasari squash’is

* Saarde paarisvõrkpalliturniir

* Lihavõtteturniir võrkpallis

* Githa klubi võimlemisvõistlused

* Maijooks (ajalooline teatejooks)

* Võistlused lamamissurumises

* Orienteerumismäng

* “Saarde rammumees”

* Laste jalgrattakross

* “Saarde rannakuningas ja rannakuninganna”

* Kilingi-Nõmme triatlon

* Kilingi-Nõmme mitmevõistlus

* SK Saarde kiiruslik tšempionaat

* SK Vaablane lauamängude võistlused

* Saarde spordiliidu jalgpalliturniirid

Andmed: SK Saarde