Lugejate arvamused bussiliiklusest

Bussipeatus. Foto: Ants Liigus

Armageddon Pärnus

Tõesti ei kujuta ette, millega Pärnu on ära teeninud sellised katsed elanikkonna kallal, miks oli tarvis lammutada aastatega juurdunud ja toiminud süsteem, mille põhimõtetega inimesed olid harjunud.

Mäletan, kuueaastaselt, kui elasin Vana-Pärnus, sõitsin vanemate käeotsas toonasesse 15. lasteaeda liini nr 1 bussiga. Sama buss toimetas jõnglase koju tagasi. See oli 34 aasta eest.

Koolijütsina viis nüüd juba Mai elamurajoonist mu 4. keskkooli liini nr 19 buss. See buss on sõitnud aastaid, kuni Pärnu jaoks märkimisväärse päevani. See oli laupäev, 28. juuli aastal 2012.

Suhelnud mitme endise pärnakaga, kes lapsepõlvelinnas enam ei ela, kuid ikka aeg-ajalt suvepealinna trehvavad, on jäänud meelde väide: “Pärnu bussiliiklus on lihtne ja harjumuspärane”. Kõik teadsid, et Maist tuli nr 19 liini buss välja poole paiku, nr 1 väljus samal ajal Vana-Pärnust.

Nüüd on see teadmine muutunud ajalooks. Korraldajad on korraldanud segaduse, mis bussiga liiklevates inimestes tekitab küsimuse, miks selline ratsionaliseerimine ette võeti.

Kas Pärnu linnavalitsejatel on suurushullustus, et meie vana liinisüsteem tuli muuta logisevaks ja suurlinna kombel keeruliseks monstrumiks?

Ümberistumised sobivad suurlinna. Tallinnas on raske panna liikuma bussiliini, mis sõidaks Lasnamäelt Mustamäele ja püsiks sealjuures graafikus. Kuid Pärnu ja Tallinna vahemaad pole võrreldavad.

Arusaamatuks jääb reformile eelnenud lubadus, et ühendus linnaosade vahel paraneb ja punktist A punkti B pääseb kiiremini. Ei pääse ju!

Uus-Saugasse liigub varasema kolme bussi asemel kaks. Liini nr 5 buss käib külakorda Vana-Pärnu ja Uus-Sauga vahet. Uus-Saugast pääses varem tõepoolest iga 20 minuti tagant kesklinna, nüüd enam mitte. Ja ärge öelge, et sõitjaid oli vähe. Kuningaks olev oma silm kinnitas: täitumus oli üle poole. Seda juba sõidu alguses. Sõltumata kellaajast.

Raavo Raadik

Hala ei ole õigustatud

Bussiliikluse ümberkorraldused on vallandanud järjekordse nututormi Pärnu elanike hulgas. Kui süvenetakse liiklusesse, nagu see on juba käimas, ei ole küll põhjust linnavalitsust põhjata.

Olen Raeküla elanik ja võin julgelt kinnitada, et selle linnaosa sõitjatele on tekkinud palju paremad sõiduvõimalused. Kolm bussi tunnis iga 20 minuti järel (nr 14) ja veel nr 4 on varem olematu sagedus. Kusjuures kõik need lähevad haigla juurde.

Ka on palju mainitud, et enam turule ei saa. Kuid kõigist kolmest nr 14 liini bussist saab vabalt ümber istuda liinide nr 6, 10 ja 19 bussidele, need ootavad Koidula peatuses. Tagasi toovad samad bussid, kusjuures nr 10 ja 19 kohtuvad Metsamajandi peatusesse minevatega.

Nii häid turu külastamise võimalusi pole siinkandis kunagi olnud. Tõsi, tuleb ümber istuda teise bussi. Aga sellist linna ei olegi, kus punktist A saab suvalisse punkti B ümberistumiseta.

Raeküla vanurite soov on, et Olevi peatusest tagapool asuvad bussipeatused saaksid kõrgema platvormi. Paljudel jääb linna poole sõit ära, sest tervis ei võimalda bussi peale ronida.

Olev Udras, pensionär

Kaua võib?

Pärnu Postimehe lugeja Riia maanteelt kirjutas, et kõige raskemini arusaadav ja meelde jääv dokument on tema arvates Pärnu linnaliinide uus sõiduplaan. Lugeja toob näiteks liinid 14, 15 ja 17, mille puhul on väga keeruline meelde jätta busside kohtumisi teiste liinide bussidega ja liigelda nii, et sõiduplaan kogu aeg näpu vahel ei oleks.

“Võib-olla suudavad uue sõiduplaani meelde jätta kooliõpilased, kes tänu uutele ja järjest “parematele” õppekavadele on harjunud tuimalt tuupima,” leidis lugeja ja lisas soovituse linnajuhtidel mõneks nädalaks auto koju jätta ja linnabussiga sõita.

Linnavalitsuse suur ämber

Paljudes linlastes tekitab pahameelt Teatri peatuse tõstmine ”nurga taha” Vee tänavale, kus võivad hakata tekkima ummikud. Toimetusele kirjutatakse, et vanas asukohas Pikal tänaval oli kõik hästi. Oli avarust ja õhku. Läheneva bussi number oli kaugelt näha. Ülekäigurada oli hästi lähedal, bussist väljujad liikusid kohe ülekäiguraja poole, segamata bussile minejaid.

Kui buss juhtus peatusse punase tule ajal, said sõitjad väljuda ja siseneda ning buss jätkas kohe rohelise tulega sõitu. Vana peatus ei olnud kaupluste ega trepikodade poole. Ümberistumise kiitmine linnaametnike poolt on inimeste mõnitamine. Enamik sõitjaid on eakad inimesed ja koolikottidega lapsed, milleks neid jooksutada?

Rõhuda teabe saamisel ainult tasulisele infotelefonile ja internetile on inetu, sest paljudel inimestel pole kodus arvutit ega internetiühendust.

Ei saa töölt koju

Pärnu Postimehele on räägitud, et Pärnu tööstusrajoonist (nt Turba 7) ei saa enam ei päevase ega õhtuse vahetuse lõppedes bussiga linna. Tööaeg on kaheksa tundi, vahetused lõpevad kas 14.30, 16.30 või kell 23. Olgu siis vähemalt bussid väljumisega kell 15, 17 ja pärast kella 23, et inimesed koju saaksid.

Varem oli tööstusrajoonist piisavalt palju sõitjaid ja ilmade halvenedes tuleb neid kindlasti juurde. Kui linnale on oluline linnakassasse laekuv osa üksikisiku tulumaksust, tuleks töötegijate suhtes olla tähelepanelikum, on avaldatud arvamust.