Pärnumaa parim talumetsamajandaja on Väino Lill, kolmanda põlve metsamees, kelle juures Kärsu külas käisid viimasel laupäeval kogemusi saamas ja looduse õpperada läbimas maakonna erametsaomanikud.
Parim talumetsamajandaja elab Kärsus
16. august 2012, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa piirkondlik erametsanduse tugiisik Kadri-Aija Viik kinkis Aasa talu peremehele labida, millega saab nii metsataimi istutada kui kraave süvendada.
“Oma sauna tagust kaasikut olen hooldanud poisikesest peale, nii 35 aastat, see oli tollal riigimaa,” rääkis Väino Lill, kes hiljuti väärikat juubelit tähistas. “Nüüd on sealsamas erastatud üheksa hektarit maad, millest enamikul kasvab mets, ja Võrumaal on vanaisast jäänud tükike metsa, seal on Natura ala ja seal väga majandada ei saa.”
Vastutustundega
Eesti erametsaliidu juhatus selgitas oma konkursiga riigi parima talumetsamajandaja, selle tiitli sai Janek Kuuse Ida-Virumaalt, ning peale teise ja kolmanda koha tunnustas Pärnu-, Võru- ja Hiiumaa parimat talumetsamajandajat.
Esildises märgitakse, et Pärnumaa tänavune esitegija on teadlik ja vastutustundlik metsakasvataja, kes raiumise asemel on viimase kümne aasta sees peamiselt metsa istutanud ja hooldanud.
“Raiest puitu on Väino Lill kasutanud oma tarbeks, seda kinnitas erametsaomanike koosviibimisel jutuks olnud just tellitud uus majanduskava,” mainis Viik. “Näiteks on soovitatud raiuda loodusrajaäärseid metsi, aga omanik pole seda seni raatsinud teha.”
Öelduga pidas Viik silmas Tihemetsa-Kärsu viie ja poole kilomeetri pikkust metsanduslikku õpperada, mis on rajatud Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa metskonna maale ja annab ülevaate taimedest, lindudest, loomadest, kõdusoo kasvukohatüüpidest, vääriselupaikadest. Rada viib mööda 200aastasest puistust, milles on omapärase keerdkasvuga mände.
Külaelu edendaja
Kuigi Väino Lill elab ja töötab Saarde vallas ja aitab seal kaasa Vaigaga pidada Aasa puhkemaja, astus ta Surju vallas Kikepera metsaühistu liikmeks. Seda enda sõnutsi sellepärast, et näeb metsaühistus liikmete õlatunnet, infovahetust ja riigi tuge nende tegevusele.
Tihemetsa kandi inimesed teavad Lille kui kohalikku kauaaegset metsaülemat, kes ameti võttis üle isalt. Samuti teatakse teda kui jahiseltsi esimeest ja Saarde vallavolikogu aseesimeest ning maaelu ärgitava Pärnu lahe partnerluskogu juhatuse liiget. Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses annab õpetaja Lill metsanduse õpilastele eriala- ja jahinduse tunde. Aasa talu on aga tuntud kui külarahva ja jahimeeste kokkusaamise koht, mis seal puhanud Briti poeedi kaudu on jõudnud isegi rahvusvahelisse meediasse.
Kodukaunistamise Pärnumaa toimkond valis heakorrastatud ümbrusega ja looduskaunis kohas Aasa talu hooneterühma esikolmikusse ja seepärast oli Lille perel põhjust käia linnas maavanema tänuvastuvõtul.
Parima talumetsamajandaja konkursiga väärtustatakse säästvat metsandust ja metsaomanike panust talukultuuri tavade hoidmisel. Viimase kümne aastaga on Aasa talus rajatud 2,5 hektarit metsakultuure, hooldatud kaheksa hektarit metsa ja lageraiet tehtud veidi üle kahe hektari.
Erametsaliit valis oma tipud 19. korda. Tunamullu pälvis üleriigilisel talumetsamajandajate konkursil märkimisväärse teise koha Surju valla Kikepera küla Külassaare-Sillajõe talu peremees Tiit Kosenkranius.
“Valiku kriteeriumid on ranged, kandidaat peab olema vastutustundlik metsamajandaja ja aktiivne tegelane, kes ei ole varjus, vaid edendab kohalikku elu,” selgitas konkursi põhimõtteid erametsaliidu metsanduse kommunikatsioonijuht Regina Hansen.