Pärnu sadamal oli eile ajalooline päev: omanikud avasid pidulikult 1,3 miljonit eurot maksma läinud puistekaubaangaari, mis mahutab kahe kaubalaeva lasti jagu turvast ja peaks edaspidi tõkestama turbatolmu levimist väljapoole sadamaala.
Sadamas jõudis katuse alla esimene turbakoorem
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
22. august 2012, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega on AS Pärnu Sadama juhatus ja nõukogu näidanud end sõnapidajana: aasta eest lubasid nad turbaga tolmutamise Pärnu kesklinna, Vana-Pärnu ja Ülejõe suunas lõpetada ja nüüd ehk lõpetavadki.
“Peale selle, et vähendame oluliselt turbatolmu lendumist turba ladustamisel ja lossimisel, tagame ühtlasi, et turba kvaliteet jääb just selliseks nagu sadamasse tuues. See tõstab meie sadama usaldusväärsust ostjategi silmis,” ütles AS Pärnu Sadama juhataja ja üks omanikke Mati Einmann.
Uus angaar kannatab katusealuse laopinna poolest välja võrdluse jalgpallistaadioni sisehalliga, olles tegelikkuses veel suurem normaalmõõtmetes mänguväljakust.
Enne pidulikku avamist pressikonverentsil edastas AS Pärnu Sadama juhtkond, et tänavu esimese poolaastaga vahendas sadam 354 000 kuupmeetri turba riigist väljavedu.
“Pärnu sadam on kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela- ja Lõuna-Eesti ammutava ja töötleva tööstuse arengus,” sõnas Einmann. “Sadama teeninduspiirkonna moodustavad Järva, Pärnu, Viljandi, Põlva, Võru ja Valga maakond, kus asub 45 protsenti metsa- ja 65 protsenti turba tooraineressursist.“
Pärnumaalt kaevandatud turvas moodustab 22 protsenti Eesti turbaekspordist ja see müüakse riigist välja Pärnu sadama kaudu, andes niimoodi töö sadadele inimestele.
Pärnu maavanem Andres Metsoja nimetas avamise puhul kõneldes Pärnu sadamat koguni üheks Pärnumaa arengumootoreist, pidades silmas sadama püüdu ajaga kaasas käia, kaubakäivet kasvatada ja konkurentsivõimet tõsta.
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ütles vastse angaari olevat kingituse eelkõige vanapärnakaile, sest nüüdsest on turba ladustamine viidud katuse alla ja tehtud kõik, et tuultest kantud turbatolmu levikut tõkestada.
Peale hiiglasliku halli ehitati sadamasse ainulaadne vihmutusseade, niinimetatud veekardin, mis lossimisel lenduva turba niisutab ja kinni püüab, laskmata sel Pärnu jõe vasakkaldale, Ülejõele või Vana-Pärnusse kanduda.
“Me veel ei tea täpselt, kui efektiivne see on, sest meil polnud kusagilt eeskuju võtta, kuid me loodame, et veekardin toimib,” avaldas Einmann lootust.
Uue angaariga on turba teekond laost laevani viidud võimalikult lühikeseks, kusjuures turvast laaditakse kinniste koppadega.
AS Pärnu Sadama kaasomanik ja ettevõtte nõukogu esimees Rein Kilk lubas angaari avades, et sadam arvestab lähiaastatel kahte suunda: vähendada sadamatöö müra ja valmistuda kaubasadama kolimiseks Jannseni tänavalt Vana-Pärnusse.
“Ajaga tuleb kaasas käia ka keskkonnakaitse nõudmiste tõttu,” sõnas Kilk.
Aastas külastab Pärnu sadamat ligikaudu 600 kaubalaeva. Lähitulevikus kavatseb AS Pärnu Sadam süvendada laevateed ja rekonstrueerida kesklinna kai, nii et sadamas oleks võimalik vastu võtta kruiisilaevu.