Aktsiaselts Pärnu Sadam avas eile pidulikult 20 000 kuupmeetrit turvast mahutava plastist ja betoonist hiigellao, mis nüüdsest peaks tõkestama turbatolmu leviku Pärnu jõe vasakkaldale ja kesklinna. Sadamajuhtide kinnitusel ei ladustata enam kuiva turvast lageda taeva alla.
Nii tagatakse turba kvaliteedi säilimine ja astutakse järgmine samm keskkonnahoiunõuete täitmisel. Kuna lao ehitasid sadamaomanikud oma kuludega, on loomulik, et kõik ei edene alati nii kiiresti, kui linn ja naabruses elavad linlased sooviksid. Ometi on sadama praegused omanikud kindlalt sellel kursil, et minna elurajoonidest kaugemale ja lõpetada tegevus kesklinnas. Selleks, et sadam areneks, on vaja teha kulutusi. See omakorda eeldab, et sadam teenib omanikele investeerimiseks tarvilikku tulu.
Sadamalinnade häda seisnebki selles, et kuskil peab sadam ju asuma ja olema kellegi naaber. Üsna naiivne oleks tahta, et sadamast ei kostaks ühtki heli, ehkki sellegi nimel töötatakse, et laadimis- ja lossimistööd inimesi vähem häiriksid.
Paraku ei saa vastu tulla neile, kes sooviksid Pärnu jõe suudmes näha linna asemel hooajati kasutatavat kalurite asundust ja püsiasustust alles Pulli küla kohal.
AS Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann on varem ajaleheveergudel lubanud, et sadama arendamise eesmärk on ajaga kaasas käia ja eksisteerida koos linnaga nii, et sellest oleks kõigile kasu.
AS Pärnu Sadama tähtsust Edela-Eesti mereväravana ei saa alahinnata. Kuigi otseselt ei olegi sadama palgalehel teab kui palju töötajaid, annab siinne ekspordivärav tööd paljudele inimestele turba-, metsa- ja puidutööstuses kogu Lõuna-Eestis.