Janika Rõõmus: Müra teeb haigeks

Janika Rõõmus. Foto: Urmas Luik

Vastab Janika Rõõmus, Lääne inspektsiooni töötervishoiu tööinspektor

Eestis on tänavu 22 inimest haigestunud töökohal valitseva liig suure müra tõttu, Pärnumaal on müra tõttu terviserikke saanud kolm meest.

Keda müra kõige rohkem ohustab?

Mida kõrgem on müratase ja mida kauem müraga kokku puututakse, seda suurem on oht, et müra kahjustab.

Näiteks eelmisel aastal diagnoositi 11 töötajal kutsehaigusena müratekkene kuulmisnõrkus. Haigestumise peamine ohutegur on kokkupuude ülenormatiivse müraga. Kannatanud on kõik peale ühe mehed, kelle keskmine vanus 57 eluaastat ja ohuteguriga kokkupuute aeg keskmiselt 29 aastat.

Milliseid probleeme müra tekitab?

Ülemäärase müraga tõttu võib tekkida kõrvakohin ehk tinnitus, mis on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohin võibki olla esmane märk sellest, et müra on kuulmist kahjustanud. Töötajate hulgas, kes üle kümne aasta on töötanud kõrge müratasemega, on tinnituse esinemissagedus 54 protsenti.

Lühiajalisel kokkupuutel impulssmüraga võib tekkida ajutine kuulmislangus, mille on põhjustanud näiteks püssilasud, presspink. Tavaliselt taastub normaalne kuulmine paari päevaga. Kui aga kuulmine ei hakka taastuma umbes 16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus jääb püsivaks.

Pikaajalisel kokkupuutel valju müraga on püsiva kuulmiskahjustuse tekke oht. Kuulmishäire avaldumise aeg on individuaalne: mõnel töötajal kujuneb tervisekahjustus välja juba kümne aastaga, mõnel alles 30 aasta pärast. Esimene sümptom on kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veel, sealhulgas hakkab tekkima raskusi madalamate helide kuulmisega. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv ja üldjuhul mõjutab see mõlemat kõrva.

Mõni inimene kurdab, et müra väsitab ja paneb pea valutama. Kas see on nii?

Jah, müraga kaasnevad peale kuulmiskahjustuste närvisüsteemi häired: peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus ja tähelepanuvõime langus. Närvisüsteemi räsimise kõrval põhjustab müra häireid mao töös, rikub ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu. Veel põhjustab müra pindmise vereringe muutusi, südame ülekoormust ja vererõhuhäireid.

Töökeskkonnas esinev stressor on töömüragi, isegi telefoni sage helisemine või kliimaseadme pidev undamine. Müra mõju inimese stressitasemele sõltub keerulisest tegurite kombinatsioonist.

Mida siis teha, kui töökohal valitsev müra hulluks ajab?

Kindlasti tuleb teha puhkepause ja töökeskkonnast eemalduda. Kontoritöötajatel oleks hea puhkeruumi minna. Tootmisettevõttes ei ole see nii lihtne, kuid tööandja peab võimaldama puhkepause ja jälgima, et töötajad seda võimalust ka kasutavad.

Mida tööandja oma töötajate kaitseks veel tegema peab?

Tööandjal on seadusega ette nähtud kohustus kaitsta töötajate tervist ja tagada ohutus müraga seotud riskide eest töökohal. Selleks peab tegema riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja müraallikad.

Kui müratase ületab 80 detsibelli ja seda ei ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada, peab tööandja võimaldama töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi. Kui müratase on 85 detsibelli või üle selle, peab tööandja nõudma kuulmiskaitsevahendi kasutamist. Samuti peab tööandja kõik müraga kokku puutuvad töötajad suunama tervisekontrolli.