Pärnu – Põhjamaade Riviera. Vana-Pärnu – tööstusrajoon?

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tolmu levikut on sadam piirama hakanud, jäänud on müra.
Tolmu levikut on sadam piirama hakanud, jäänud on müra. Foto: Urmas Taul

Vana-Pärnu elanikud jälgivad murega, kuidas sadam nende külje all laieneb. Mida rohkem laevu sadamat külastab, seda rohkem tuleb neil uneta öid taluda.

Kui laev sadamasse tuleb, laaditakse seda niikaua, kui kaup on pardal. Ka öösel. Suur-Toome 9, kus Pentti ja Malle Karhu elavad, on siis kuulda, kuidas riidast kolinal palke laaditakse.

“Majas koliseb. Suured masinad töötavad, nende tagurdamisel kostab ettevaatussignaal, et keegi alla ei jääks,” kirjeldas Malle Karhu.

Kui pere politseisse helistab ja öörahu rikkumise pärast kurdab, soovitatakse linnavalitsuse poole pöörduda. Linnavalitsus ütleb, et sadam peab kinni pidama tööstusliku müra normidest. Müra mõõtes valitseb sadamas vaikus.

225 elanikul sai villand

Läinud aasta märtsis sai 225 Vana-Pärnu elanikul mürast ja tolmust villand ning nad saatsid linnapea Toomas Kivimägile kirja. Kuidas on kontrollitud 2000. aastal kehtestatud Vana-Pärnu kaubasadama detailplaneeringu täitmist? Võib-olla peaks osa kauba laadimise linnast välja viima? Võib-olla ehitada müratõkked?

Elanikele vastates möönis Kivimägi, et sadama opereerimisel esineb jätkuvalt probleeme. Sadam on jätnud osa tänavaid välja ehitamata ja ignoreerinud planeeringus kirjapandut, et lahtised puidulaadimisplatsid tuleb viia sadama lõunapoolsele alale ja nende asemele peab ehitama kinnised laohooned, soovitavalt kinnise frondina piki Kaubasadama teed. Samuti peab ettevõte tagama, et ülenormatiivne müra, vibratsioon ja tolm ei leviks väljapoole sadama territooriumi.

Kivimägi teatas, et linnavalitsus soovis sadamalt, et see rajaks sadama ja elurajooni vahele müra- ja tolmutõkke. Selle lahendus koos vastavate keskkonnauuringutega tuli esitada läinud aasta 15. juuniks.

Vastuses on juttu ka turba niiskussisalduse kontrollist sadama väravas ja puisteainete laadimise reeglite täiendamisest. Elanike, taastusravikeskuse Tervis ja jahisadama pahameel andis linnavalitsusele tõuke nõuda sadamalt puistekauba laadimiseks kinnise angaari ehitamist. Sel nädalal angaar lõpuks avati.

1,3 miljonit eurot maksnud angaar koos kai servale ehitatud veekardinaga on kindlasti asi, mis turba lendumist vähendab. Samal ajal toimetavad lahtist turvast angaarist laeva transportööri asemel kopad ja süsteemi ei ehitatud kinniseks.

Ühelt poolt võiks AS Pärnu Sadama pingutusi tolmu leviku tõkestamiseks tunnustada. Halli avamisel lubas ettevõtte üks omanikke Rein Kilk, et järgmisena võetakse ette müratõke või vall. Teisalt pole müra vähendamiseks alati vaja paksu rahakotti, vaid hoolivust kaaskodanike suhtes.

Hekseldaja elamute lähedal

Karhu jutu järgi häirib neid kõige rohkem sadamatee nurka, elamute lähedale viidud jäätmete hekseldaja. “See on nagu asfaldi lõhkumise masin. Töötatakse 8–20, on olnud ka kella 22ni, näiteks kaks nädalat tagasi,” rääkis Karhu eelmisel nädalal tööst, mida on võimalik sadama territooriumi sügavuses teha.

Sadama juhataja ja ühe omaniku Mati Einmanni teatel hekseldab jäätmeid Metsaliit Eesti, mis Einmanni väitel pärast kella 17 tööd ei tee. Hekseldaja asub sadamalt renditud territooriumil. Miks renditi ettevõttele selliseks tööks just elamutele kõige lähemal asuv maatükk, mille ees müra tõkestavat parki pole?

Nagu lubatud, vaadati pärast elanike kirja üle puisteainete laadimise reeglid. Vältida tuleb laaditava kauba pudenemist, greiferkopa lõugu tohib avada trümmi laaditud puistekauba tasapinnast kuni meetri kaugusel, väljakallutamine kaile võib toimuda kuni ühe meetri kõrguselt, lahtist turvast ei tohi kaile jätta üldjuhul kauemaks kui 48 tunniks, tuule kiirusel üle viie meetri sekundis tuleb turvast niisutada või katta. Aga kas nende reeglite täitmist pidevalt kontrollitakse?

Müra vähendamise peamise abinõuna näeb linnavalitsus uue detailplaneeringu koostamist ja selle käigus keskkonnaauditi ja uuringute teostamist. Müra- ja tolmutõkke ehitamist küll arutati, kuid keskkonnaamet hoiatas, et see võib hakata peegeldama müra üle jõe kesklinna ja Räämale.

Abilinnapea Romek Kosenkraniuse hinnangul toimivad Kaubasadama tee ääres asuvad puuvirnad mürasummutusvallina. Kosenkranius möönab, et elanikke võivad küll häirida laadimismüra ja tuletorni juurest kanduvad helid Suur-Toome tänavale (seal on sadama ja elurajooni vaheline park hõredam), kuid leiab, et palgivirnu mere poole viies Vana-Pärnu müratase tõuseks.

Planeering ei anna tähtaega

Linnavalitsuse ees on valik, kas nõuda sadamalt 2000. aastal kehtestatud detailplaneeringu täitmist või koostada uus planeering, kus on senisest karmimad keskkonnanõuded.

“Seadustel pole mõtet, kui nende täitmist ei kontrollita. Linnavalitsus elab nelja seina sees, nad peaksid natuke liikuma ka,” ütles Malle Karhu, kes pole rahul, et puidulaadimisplatse pole viidud mere poole, kus need planeeringu järgi olema peaks.

“Kahjuks ei ole detailplaneeringutes reeglina hoonestuse rajamise tähtaegu,” pareeris Kosenkranius. “Me ei saa selle planeeringu põhjal sadamale ette heita, et kindlaks tähtajaks pole rajatud seda või teist laohoonet. Kui Kaubasadama tee äärde pole ehitatud kinnisi laohooneid, ei tähenda see, et planeeringu tingimusi oleks rikutud. Planeerijate seas öeldakse, et nad pole ehitusõigust veel realiseerinud.”

2000. aasta detailplaneeringul on nii tugevaid kui nõrku külgi. “Vana-Pärnu kaubasadama laadimistööde müra vähendamiseks tuleb lahtised puidulaadimisplatsid viia sadama lõunapoolsele alale. Praeguse puidulaadimisplatsi kohale ehitatakse kinnised laohooned, soovitavalt kinnise frondina piki Kaubasadama teed,” seisab planeeringus.

Tuleb küll, aga millal? Seda planeering ei ütle ja sadam ei kiirusta. Aga kui planeeringu lugemist jätkata ja avastada, et tee äärde võib ehitada ühe- kuni kolmekorruselisi hooneid (kõrgus kuni 15 meetrit), muutub kaheldavaks, kas näiteks kolme meetri kõrgune ühekorruseline hoonestus müratõkkena ikka toimiks.

2000. aasta planeeringus on kirjas piirete kõrguski: kuni 2,5 meetrit. Ühestki müratõkkest seal juttu ei ole, müra peaks summutama sadama ja elurajooni vaheline park, mis tuletorni juures helikoridoris tohib olla kuni kolme meetri kõrgune.

Kosenkranius ei pea õigeks vana planeeringu külge klammerduda, vaid uurida müra vähendamise võimalusi uue detailplaneeringu koostamise käigus. AS Pärnu Sadam tegi tänavu 5. jaanuaril Kaubasadama tee 2 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse, et kinnistud liita, korrastada maakasutust ning selgitada uusi ehitusmahte ja -õigust.

Uuele planeeringule on vaja teha keskkonnamõjude hinnang, mille käigus müra, tolmu ja vibratsiooni levikut põhjalikult uuritakse. Keskkonnaaudit tehti ka enne 2000. aasta planeeringut, aga nagu näha, pole sellest eriti kasu.

Konflikt või koostöö?

Kosenkraniuse jutu järgi seab sadama tegevusele piirid keskkonnaameti väljastatud saasteluba. “Olenemata praegu kehtiva detailplaneeringu tingimustest ja koostatavast planeeringust, peaks sadam korraldama igapäevast tööd nii, et see häiriks naabruses elavaid elanikke minimaalselt. Sel aastal on sadam astunud suure sammu edasi. Paljudes linnades on sadamad täiesti kesklinnas ning seal eksisteerivad tööstus- ja elamupiirkond kenasti koos,” rääkis ta.

Üks saasteloa tingimusi on, et sadam võib küll öösiti töötada, kuid ei tohi ületada sotsiaalministri kehtestatud tööstusmüra norme. Elanikud on müra mõõtmise suhtes skeptilised.

“2011. aasta mais toimunud müra mõõtmine näitas, et mingit müra sadamast ei tule ja ööbikulaul on liiga vali. Sadamast ei väljunud ükski auto, sinna ei läinud ühtegi autot. Inimesed imestasid: mis nüüd küll juhtunud on, niisugust vaikust pole aastaid olnud. Mul oli tunne, et töölistele oli lausa haiglasussid antud,” meenutas Malle Karhu.

Sellele, sadama tellitud ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt 3. mail tehtud mõõtmise tulemustele tuginedes väidab sadama juhataja Einmann, et sadama müra on lubatud piires. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni juhtivinspektori Lembit Miili jutu järgi ei selgu uurijate aruandest, et mõõtmise ajal sadamas üldse töö toimus.

Elanikel on valida, kas tellida ise uued mõõtmised, koguda allkirju ja korraldada pikette või jääda lootma sellele, et AS Pärnu Sadam müra vähendamiseks midagi ette võtab. Jäätmete hekseldaja territooriumi sügavusse viimine ei ole väga kulukas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles