Kohustusliku kogumispensioni idee on selles, et tagada pensioniealisele riikliku pensioni kõrvale piisav sissetulek vanaduspõlveks. Igaüks saab valida endale sobiva aja kogumispensionile minekuks.
Kertu Fedotov: Mida peab teadma kohustuslikule kogumispensionile minekul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejuures pole pensionile minekul oluline, kas ollakse juba riiklikul pensionil, tähtis on vaid see, et ollakse vanaduspensioniealine. Eestis on selleks meestel 63 eluaastat ja naistel 59-63 eluaastat. Kogumispensioni saamiseks tehakse kogumisperioodil sissemakseid, see tähendab kohustusliku pensionifondi osakute omandamist. Pensioni suurus sõltub otseselt kogutud summast.
Kohustuslikule kogumispensionile minekuks tuleb osakuomanikul esitada avaldus.
Eelnevalt tuleks osakuomanikul välja selgitada oma osakute koguväärtus, s.o osakuomanikule kuuluvate kõikide kohustuslike pensionifondide osakute väärtus kokku.
Oma osakute koguväärtust saab vaadata pensionikeskuse veebilehe alajaotusest “Minu konto” või internetipankade veebilehtedelt, samuti võib vastava info saamiseks pöörduda kontohalduri, näiteks panga või kindlustusseltsi poole.
Mis on pensionileping?
Kas sõlmida pensionileping, valida fondipension või ühekordne väljamakse?
Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete skeeme on mitu: pensioni makstakse kas perioodiliselt või ühekordselt, eluaegsena või kindla tähtajani. See sõltub osakute koguväärtusest, milline avaldus esitada.
Koguväärtust arvestatakse rahvapensioni määra korrutisega. Rahvapensioni määr on eelmise aasta 1. aprillist 1913 krooni ja 14 senti.
Kui tahetakse sõlmida pensionilepingut, peab avalduse esitama kindlustusseltsile. Eluaegset pensioni tagav pensionileping sõlmitakse siis, kui osakute koguväärtus on võrdne 50kordse rahvapensioni määraga, praegu on see 95 657 krooni või sellest suurem.
Kui osakute koguväärtus on väiksem kui 50kordne rahvapensioni määr, võib osakuomanik pensioni saamiseks sõlmida samuti pensionilepingu, kuid ta võib pensionifondi valitsejaga leppida kokku fondipensioni.
Fondipensioni väljamakseid tehakse perioodiliselt ja pensioni makstakse seni, kuni kogutud raha jätkub. Seega ei pruugi väljamaksed olla eluaegsed.
Kui osakute koguväärtus ei ole suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr, praegu 19 131.40 krooni, on osakuomanikul õigus kogutud raha ühekorraga välja võtta.
Fondipensioni kokkuleppimiseks või ühekordse väljamakse saamiseks tuleb avaldus esitada kontohaldurile, näiteks pangale, või elektrooniliselt pensionikeskuse veebilehel.
Pensionileping on kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel osakuomanik tasub talle kuuluvate osakute ulatuses kindlustusmakse ja kindlustusselts maksab osakuomanikule kokkulepitud pensioni kuni elu lõpuni.
Enne pensionilepingu sõlmimist tuleb valida kindlustusselts, millega leping sõlmida. Samuti tuleb valida pensionilepingu tingimused, mis osakuomaniku ootustele ja vajadustele kõige paremini vastavad.
Valikute tegemisel tasub küsida kindlustusseltsidelt pakkumisi ja pidada konsultatsioone, et üheskoos jõuda osakuomaniku jaoks parima lahenduseni.
Tehes otsuseid pensionilepingu tingimuste osas, tasub kindlasti võrrelda nende mõju pensioni suurusele – kas ühe või teise tingimusega kaasnev lisahüve on väärt pensioni suuruse vähenemist või toob mõni tingimus kaasa hoopis suurema pensioni?
Näiteks garantiiperioodi lisamine tagab osakuomaniku surma korral väljamaksed soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni, kuid pension on sellise lepingu puhul väiksem kui garantiiperioodita lepingul.
Pensionilepingu sõlmimisel määratakse pensionimakse suurus, mille maksmise kohustus on kindlustusseltsil kuni osakuomaniku surmani. Pensionimakse suurus ei saa aja jooksul väheneda.
Pensionilepingu sõlmimiseks tuleb esitada avaldus kindlustusseltsile. Kui pensionileping on sõlmitud, kantakse osakutele vastav summa osakuomaniku kindlustusmaksena kindlustusseltsile ning kindlustusselts alustab pensioni väljamaksmist.
Mis on fondipension?
Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondivalitseja vahel kokku lepitud kava, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni.
Kui osakuomanik lepib kokku fondipensioni, hõlmatakse sellega kõik kohustuslikud pensionifondid, mille osakuid osakuomanik omab.
Erinevalt pensionilepingust võivad fondipensioni puhul väljamaksed lõppeda enne osakuomaniku surma, st fondipensioni puhul ei ole garanteeritud eluaegne pension, pensioni makstakse, kuni jätkub raha.
Fondipensioni puhul mõjutavad pensioni suurust osakute väärtus, väljamakse aluseks olev osakute arv ja periood, millele väljamaksed jaotatakse.
Kui kohustusliku pensionifondi osakute väärtust osakuomanik mõjutada ei saa, siis väljamaksete aluseks olev osakute arv ja periood, millele väljamaksed jaotatakse, on osakuomaniku määrata.
Nii osakute arvu kui perioodi määramisele on seatud siiski piirangud.
Piirangute tegemisel on peetud silmas seda, et väljamaksed oleksid ühelt poolt võimaluse korral võimalikult lähedased eluaegsele pensionile, kuid ei muutuks teisalt ebamõistlikult väikseks.
Seega on osakuomanikul valida, kas fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus, mis sõltub osakuomaniku vanusest ja mis on kehtestatud seadusega (nt 63aastase osakuomaniku puhul kümme aastat) või enda määratud fondipensioni arvestuslik kestus, mis ei saa olla lühem seadusega kehtestatud minimaalsest arvestuslikust kestusest.
Väljamaksete aluseks oleva osakute arvu puhul on osakuomanikul valida, kas ta soovib väljamakseid saada osakute piirmäära ulatuses või fondipensioni arvestusliku kestuse alusel leitud osakute arvu ulatuses. Viimase puhul jagatakse osakuomanikule kuuluvate osakute arv fondipensioni arvestusliku kestusega.
Osakute piirmäär võtab aga peale määratud perioodi arvesse rahvapensioni määra ja seega tehakse osakute piirmäära kohaselt aasta jooksul väljamakseid vähemalt kolmekordse rahvapensioni määra (praegu 5739.42 kr) ulatuses.
Kuigi valikud tunduvad tehnilised ja keerulised, on sisuliselt osakuomanikul valida, kas saada väiksemaid väljamakseid pikema perioodi jooksul või suuremaid väljamakseid lühema perioodi vältel. Kui osakuomanik soovib saada väljamakseid võimalikult pika perioodi jooksul, on tal võimalik määrata pikem fondipensioni arvestuslik kestus.
Sellisel juhul tuleb valida, et väljamaksete aluseks olev osakute arv kujuneks talle kuuluvate osakute arvu jagamisel määratud fondipensioni arvestusliku kestusega.
Kui osakuomanik soovib võimalikult suuri väljamakseid ja lühema perioodi jooksul, saab ta valida fondipensioni kestuseks minimaalse võimaliku ja väljamaksete aluseks olevaks osakute arvuks osakute piirmäära.
Valiku tegemisel on abiks pensionikeskuse veebilehe alajaotuses “Minu konto” fondipensioni avalduse täitmisel kättesaadav kalkulaator, kus osakuomanik saab võrrelda, mida üks või teine valik tema jaoks rahaliselt tähendab.
Peale perioodi ja osakute arvu määrab osakuomanik fondipensioni kokkuleppimisel väljamaksete sageduse.
Väljamaksete sagedust ja väljamakse aluseks olevat osakute arvu saab osakuomanik pärast fondipensioni kokkuleppimist muuta.
Et väljamaksed baseeruvad osakute arvul ja pensionifondi osakute väärtus on ajas muutuv, hakkavad üksteisest erinema väljamaksete summad (isegi kui nende aluseks olev osakute arv jääb samaks).
Kogumispensionile minek on vabatahtlik
Kohustusliku kogumispensioni väljamakseid hakati tegema käesoleva aasta jaanuarist. Et pensioni kogumist alustati 2002. aastal, ei saa esimeste pensionäride jaoks pensioni kogumise periood olla pikem kui seitse aastat. Ei saa eeldada, et kõik osakuomanikud oleksid jõudnud selle ajaga koguda summa, mis oleks neile taganud piisava suurusega eluaegse pensioni.
Pensionileping ei ole ainus võimalus pensioni saamiseks. Esimestel aastatel domineerivad fondipensioni väljamaksed ja ühekordsed väljamaksed, mis tähendab, et kohustuslik kogumispension pakub praegu paljudele osakuomanikele vaid sissetuleku väikest lisa, sedagi mingiks perioodiks.
Ärevust tekitab ilmselt see, kui osakute väärtus pidevalt kahaneb. Igaüks saab valida endale sobiva aja kogumispensionile minekuks. Pikas perspektiivis oleks mõistlik pensionifondist raha väljavõtmist edasi lükata, uusi osakuid juurde omandada ja osakute väärtuse tõusule pöördumist oodata, kuid praegu ei saa kahjuks keegi kindlalt lubada, et näiteks aasta pärast on raha targem välja võtta või vastupidi.
Selleks, et kohustusliku kogumispensioni väljamakseid edasi lükata, ei pea osakuomanik midagi tegema, aga tegutseda tuleb siis, kui on soov kohustuslikule kogumispensionile minna.
Kohustusliku kogumispensioni kohta leiab täiendavat infot pensionikeskuse veebilehel (
) ja finantsinspektsiooni tarbijaveebis (
).