Tootsile pühendunud rajavad turbamuuseumi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootsis 1938. aastal valminud briketivabrik jääb alles oma ajaloolises osas alates paremalt paistvast kellatornist, mis on kasutusel olnud kui veetorn.
Tootsis 1938. aastal valminud briketivabrik jääb alles oma ajaloolises osas alates paremalt paistvast kellatornist, mis on kasutusel olnud kui veetorn. Foto: Ants Liigus

Kolm tootsilast, Lev Suni, Kalev Kaljuste ja Priit Erm, moodustasid MTÜ Eesti Turbamuuseumi, et päästa ajalooline briketivabrik ja selle sisseseade olevikule ja tulevikule.

Missioonitundega tootsilaste algatust toetab kahel käel Eesti turbaliit erialase teabe ja hüva nõuga, et Tootsist kui muuseumiasulast kujuneks asjatundjate kokkusaamise ja turistide sihtkoht. Sama põhimõtet järgib AS Tootsi Turvas, mis läinud aasta mais lõpetas briketitootmise ja sulges vabriku.

Esimene samm sellel teel oa

Missioonitundega tootsilaste algatust toetab kahel käel Eesti turbaliit erialase teabe ja hüva nõuga, et Tootsist kui muuseumiasulast kujuneks asjatundjate kokkusaamise ja turistide sihtkoht. Sama põhimõtet järgib AS Tootsi Turvas, mis läinud aasta mais lõpetas briketitootmise ja sulges vabriku.

Esimene samm sellel teel on astutud, MTÜ Eesti Turbamuuseum kanti 13. juunil registrisse ja loodud on asjaajamise juriidiline keha. Pärnumaa ühe sümbolhoone, 1938. aastal valminud vabriku ja selle vara üleandmine on paberlikul vormistamisel.

Tegevuskava järgi

Tootsi Turba ressursijuht ja ettevõttepoolne asjaajaja Tiit Saarmets ütles, et Tootsi Turvas annab hoone ja selle sisseseade Eesti turbaliidule tasuta üle kui muuseumieksponaadi.

“Oleme otsinud võimalusi luua Eestis turbamuuseum, nüüd on algatus tehtud,” rõõmustas Saarmets, kelle väitel ei saa kavandatav turbamuuseum eksisteerida turbatootjate toetuseta.

Tootsi vallavolikogu esimees, põline tootsilane ja vabaühenduse üks asutajaid Lev Suni rääkis, et briketivabriku kinnistu jääb esialgu Tootsi Turbale, sest Soome Vapo kontserni kuuluv ettevõte tahab seal enne maa-ala üleandmist lammutada nõukogudeaegse juurdeehitise, tarbetu silikaadist katlamaja.

“Hoone kui selline, milles saame tegutsema hakata, on vormistamisel ja tahame seal alustada 10. septembrist,” mainis Suni.

Suni jutu järgi on koostatud tegevuskava ja selle järgi esimeste ettevõtmiste eelarvegi. Selgeks on tehtud, mida MTÜ Eesti Turbamuuseum tahab näidata külastajatele ja millised seadmed välja monteeritakse.

“Sellise sisseseadega tehast riigis teist ei ole, Sangla kui ainus töötav briketivabrik on teistsugune,” väitis Suni.

Tegevuskava järgi on esimene töö katuse, uste ja akende kordategemine, sest hiigelhoone sisemus vajab kaitset niiskuse ja vee eest. “Suur pesu tuleb ka ette võtta, et turbatolm välja saada,” kostis Suni.

Maavara väärtustamine

Sügavpruun turbatolm katab Tootsi alevi rahvale Pätsu ajast Ilvese ajani tööd ja leiba andnud briketivabriku ligi viiekorruselise maja kõrguses hoones treppe ja korruseid, kus liikusid tooret edasi toimetavad transportöörid. Kingatalla alla jääb klaasikilde, mis pudenenud tuuletõmbuses puruks läinud akendelt. Tuvisõnnik ja -suled näitavad, kes on hoone praegune peremees.

“Linnud on selle omaks võtnud,” nentis Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste, samuti üks turbamuuseumi asutajaid ja selle mõttega haakunuid. Põhimõttel, et ise tuleb olla kohapeal tugev, sest kellelegi teisele pole mõtet loota.

Kaljuste silmis muutub Tootsi ligitõmbavaks asulaks, selliseks, mille sarnast Eestis teist ei ole. Selle keskmes on turbamuuseum, loodusturismiga seonduv rabasse viiv raudtee, millel saab sõita umbes viis kilomeetrit kunagise turbarongiga, aga ka kogupereatraktsioon kui äriprojekt, mis lisandub turvast kui maavara ja selle töötlemist kajastavale väljapanekule.

“Veetorni, see tähendab kellatorni saame panna lifti, et külastajad pääseksid imetlema meie panoraami ja läbi selle torni, kogu pikkuses, saame näidata turbamaardla kujunemist, meil on siin lasundid kaheksa meetri paksused,” innustus Kaljuste tulevikuplaanidest.

“Vallal raha siia sisse panna ei ole, peame kasutama projektide võimalusi nii kohaliku omaalgatuse programmist kui Leaderist ja keskkonnainvesteeringute keskusest ning lootma Euroopa Liidu järgmisele programmiperioodile, mis algab 2014. aastast,” seletas tosin aastat kohapeal elanud vallavanem.

Üle aasta tööta seisnud hoones jääb tunne, nagu oleks siit tuumapommi lõhkemise järel põgenetud, isegi kirjutuslaua pooleldi lahti sahtlisse on jäänud kellegi kaustad ja avatud kilepakend näsimisega. Seintel on evakuatsiooniplaanid, juhised, hoiatus- ja teavitussildid. Aeg seisab siin, et muutuda Eesti turbamuuseumiks.

n astutud, MTÜ Eesti Turbamuuseum kanti 13. juunil registrisse ja loodud on asjaajamise juriidiline keha. Pärnumaa ühe sümbolhoone, 1938. aastal valminud vabriku ja selle vara üleandmine on paberlikul vormistamisel.

Tootsi Turba ressursijuht ja ettevõttepoolne asjaajaja Tiit Saarmets ütles, et Tootsi Turvas annab hoone ja selle sisseseade Eesti turbaliidule tasuta üle kui muuseumieksponaadi.

“Oleme otsinud võimalusi luua Eestis turbamuuseum, nüüd on algatus tehtud,” rõõmustas Saarmets, kelle väitel ei saa kavandatav turbamuuseum eksisteerida turbatootjate toetuseta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles