Eesti väikseim vald hoiab tervisesporti au sees

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootsi spordispetsialisti Kaia Kerge eestvõttel toimub vallas lõbusaid ettevõtmisi, muuhulgas käib juba kolmandat aastat laste sariüritus “Raudmeheke”.
Tootsi spordispetsialisti Kaia Kerge eestvõttel toimub vallas lõbusaid ettevõtmisi, muuhulgas käib juba kolmandat aastat laste sariüritus “Raudmeheke”. Foto: Erakogu

Pärnumaal asuvas väikevallas Tootsis võib olla küll vaid ligi 800 elanikku, ent kohalike entusiastide ja omavalitsuse toel saab vallas harrastada nii ujumist kui suusatamist, rääkimata kohaliku spordikeskuse pakutavatest võimalustest.

Vaid 1,9ruutkilomeetrise territooriumiga maa-alalt Eesti väikseimaks vallaks olev Tootsi on Pärnumaa omavalitsuste seas tõeliselt omapärane ja vaat et luksusnähtus, sest seal on maakonna ainus väljaspool linna asuv stabiilselt töötav siseujula. Ujulas käib küll uuenduskuur, kuid 24. septembrist on see soovijaile taas avatud.

Tootsi valla spordispetsialisti ja spordihoone juhataja kohusetäitja Kaia Kerge (38) kinnitusel on ujumine kohalike seas üks populaarsemaid sportimise ja vaba aja veetmise viise ning ujulat kasutavad kõik lastest vanuriteni.

“Annan isegi lasteaialastele ujumistrenne,” tõdes nooruses ujumisega tegelnud Kerge. “Meie ujulat kasutab kokku 11 ümbruskonna kooli ja loomulikult käib siin ohtralt ümberkaudseid elanikke.”

Trennides napib lapsi

Sportimiseks Tootsis võimalusi jagub. Nii saab vallakeskuses asuvas spordihoones ujumise kõrval mängida nii saalis kui õues võrk- ja korvpalli, seal on jõu- ja jõutõstmise saal.

Tootsis on käinud kaks aastat tunde andmas Pärnu Kunstide maja tantsuõpetaja Janne Ristimets, kellele otsitakse selleks aastaks asendust.

Kohaliku lasteaia-põhikooli direktor Jüri Mets viib lapsed maanteele rattasõitu harjutama ja talvel sõidavad kohalikud entusiastid metsa alla sisse ühe- ja kümnekilomeetrise suusaraja. Kooli kehalise kasvatuse õpetajal Rutt Metsal olevat aga imepärane võime laste võimed esile tuua. “Kes tahavad sporti teha, on meil ikka väga tugevad,” kinnitas Kerge. “Kui Metsal on materjali, on ta maakonna tasandil paar tüdrukut kergejõustikus ikka tippu viinud.”

Takkaotsa võitis põhikooli huvijuhi Inga Raudsepa juhendatav Tootsi noorte indiaca-võistkond sel aastal noorteklubi 4H Eesti meistrivõistlused.

Kuigi võimalusi on palju ja pilt pealtnäha ilus, vaevab Tootsi spordirajatisi krooniline kasutajate puudus. Kui igas vanuses ujujaid, tervisekäijaid ja suusatajaid veel leidub, siis võistkonnamängude harrastamine on Tootsis väga keeruline.

“Põhikoolis on nii vähe lapsi ja vanusevahed lähevad liialt suureks, et võistkonda kokku panna,” selgitas Kerge. “Leiame alevist ehk neli enam-vähem üheealist poissi. Nii on ju raske omavahel korvpalli mängida. Õnneks käivad poisid-tüdrukud suveõhtutel väljas sopsu viskamas. Võrkpalli ehk veel saab mängida, kuigi ka sellega on probleeme, sest inimeste oskused on ju nii erinevad.”

Rahvapuudus vaevab kahte jõusaaligi. Kuigi sisustus on hoolega valitud ja sobib kõigi lihasgruppide treeninguks, kasutab võimalust aktiivselt vaid paar poissi.

“Janne Ristimetsa tantsutunnid on küll üsna populaarseks osutunud, saime sinna üheksa last kokku,” märkis Kerge. “Tänavu augustis toimus meil Ristimetsa eestvõttel koguni tantsulaager ja lapsed osalesid “Koolitantsul”, kus nad kahjuks edasi ei pääsenud. Aga Janne on elurõõmus, ta annab lastele väga palju ja mullegi meeldib, kuidas ta lastega töötab.”

Samal ajal on spordihoone juhataja kinnitusel spetsiifilisi asju väikeses kohas raske teha. “Meil on siin käinud Vändra Vapruse jalgpallitreener. Breiktantsu õpetaja käis. Aga need olid ühekordsed, sest osalejaid oli vähe. Ühe-kahe osaleja pärast ei tasu Tootsi vahet sõita,” nentis Kerge.

Lastel on oma sariüritus

“Midagi ei ole parata: lastevanematel on vähe raha, kohapeal ei ole tööd, siis pead seda mujalt otsima ja raha kulub tihtilugu transpordile. Nii ei olegi võimalik siia tuua spetsiifilisi trenne,” lisas ta.

Väikese koha suur mure on seegi, et kes vähegi kaela kannab, suundub parema elu otsingul mujale.

Rahvapuudusele vaatamata veab Kerge koos piirkonnapolitseinik Algis Vaidilaga juba kolmandat aastat lastele mõeldud sariüritust “Raudmeheke”, kuhu saadakse kokku paarkümmend last.

“Üritame teha “Raudmehekest” kaheksa korda aastas,” rääkis Kerge. “Proovime teha iga kord midagi teistmoodi. On olnud rulluisutamist, ujumist, orienteerumist, siseorienteerumist ja paar aastat kergejõustik. Talvel suusatame ja kelgutame.”

Kuigi “Raudmeheke” on mõeldud peamiselt kuni 12aastastele lastele, löövad tihtilugu sarjas kaasa aktiivsemad emad-isadki.

“Ühel talvel tuli meil üks vanem proua suusatama puu-suuskadega ja sõitis nii vägevalt, et mina sain tema käest pähe!” meenutas Kerge.

Kuigi täiskasvanutele mõeldud võistlusi Tootsis eraldi ei tehta, saab vallarahvas võtta omavahel lõbusamatel võistlustel mõõtu jaanipäeval ja vallapäeval.

“Traditsiooniliselt mängime võrkpalli, viskame võidu sopsu ja teeme lõbusaid murumänge nagu petank,” kirjeldas Kerge.

Olgu kuidas on, liikumisharrastus on Kerge kinnitusel väga oluline. Seda rõhutab naine oma kaheksa-aastasele tütrelegi, kes armastab väga ujuda ja loomulikult tantsida.

Sportlikust noorest korraldajaks

Oma noorusaja teadliku elu veetis Kerge Pärnu-Jaagupis, kuhu ta vanemad kolisid, kui tüdruk oli kümnene. Kooli ajal tegi naine kõvasti sporti ja proovis eri alasid.

“Pärnu-Jaagupis tegutsesid siis veel korvpallitreenerid Peep ja Eva Laidvee ja nende juures hakkasin minagi korvpalli mängima,” meenutas Kerge. “Trennid olid kolm korda nädalas, käisin maakonda esindamas omavanuste seas. Enamik tüdrukuid oli Kilingi-Nõmmest, aga Pärnu-Jaagupist võeti samuti kolm tüdrukut võistkonda. Korvpall oli Laidveede ajal Pärnu-Jaagupis sellises seisus, et ega muud spordialad siis spordisaali mahtunud.”

Peale selle tegeles Kerge kõvasti ujumisega, mis on siiani tema jaoks kõige hingelähedasem ala. Pärnu 4. keskkoolis õppides hakkas ta käima trennis Pärnu Kalevi sõudeklubis.

“Spordi kõrvalt muuks eriti aega ei jagunud,” tunnistas naine. “Trenn oli kuus korda nädalas, bussiühendus Pärnu-Jaagupiga hea. Koju jõudsin iga päev kella 20 paiku.”

Kerge sõudis peamiselt suurematel paatidel ja oma magusaimaks võiduks peab ta koos Tiina Kapteniga noorteklassis kahepaadil võidetud Eesti meistri tiitlit. “Edestasime konkurente lõpus poole paadininapikkusega,” muheles Kerge rahulolevalt.

Pärast kooli rändas naine nagu paljud noored ikka usinalt mööda Eestit, enne kui ta lõpuks kümmekond aastat tagasi Tootsis maandus.

“Vahepeal oli mul nii-öelda loominguline periood,” naeris Kerge. “Õppisin Tallinnas Adolf Traksi teatristuudios – ta õpetas teatrikunsti aluseid. Näidendiga me ei jõudnud kahjuks välja tulla. Pärast seda tegin Tartus veel üliõpilasteatrit. Mul oli teatri vastu suur huvi, proovisin isegi lavakasse sisse saada ja pärast seda Viljandi kultuuriakadeemiasse, aga arvan, et mul ei olnud teatri jaoks piisavalt enesekindlust.”

Nii lõpetas Kerge Tallinna pedagoogilise seminari, kus õppis noorsootööd. “Noorsootöö on hingelähedane, mulle meeldib lastega tegelda,” märkis ta.

Pärast seda töötas Kerge Pärnumaal Kaelasel erivajadustega laste koolis ja kolis lõpuks olude sunnil Tootsi. Kuigi olud on kitsukesed, kirjutab Kerge usinalt projekte ja üritab väikeses kohas uusi asju tutvustada.

Nii on tal suur soov tuua Tootsi spordikeskusesse minitennis, mis paistab lastele peale minevat. Et tennis on Eestis kallis spordiala, on selleks esmalt raha vaja.

Et Tootsi veidi alakasutatud spordihoones leidub kõigele lisaks 32 voodikohta, sobib see halli juhataja teatel hästi spordilaagrite läbiviimiseks. Nii on oodatud Tootsi sportima huvilised mujaltki.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles